Inimputukas on ikka, pea kuklas ja lõug püsti, taevasse vahtinud ja püüdnud aru saada, mida see lõputu laotus endas peita võib. Nagu me teame, siis tuhandeid jumalaid ja kümneid kosmonaute, aga ka kõikvõimalikke olendeid, kes on vahelduva eduga meist tublisti targemad ja siis jälle rumalamad, aga omal moel siiski nii ennenägematult täpse sihikuga, et meie sinise palli ikka ja jälle üles leiavad.