imelineteadus.ee

Britid pidid 1912. aastal uhkusest lõhkema, kui üks hobiarheoloog kuulutas, et on leidnud puuduva lüli inimese ja ahvi vahel ehk tõendi Darwini evolutsiooniteooriale. Leiumaterjali hilisemast uurimisest selgus, et jutt Piltdowni mehest oli liiga hea, et olla tõsi. Teadlased on avastanud, et meil on hiilgav võime petiseid ära tunda, ent neil pole veel aimugi, milliste signaalide põhjal me seda täpselt teeme.

Seotud lood 1920. aastal otsisid kogu maailma teadlased võimalust, kuidas ravida suhkurtõbe. Asi lahenes vaata et imetabasel moel. Ühel ööl ärkas noor Kanada arst unest, kus ta oli näinud murrangulist raviideed. Unusta väsitavad dieedid. Uus uurimus näitab, et bakterid võivad rasvkude vähendada ja et seetõttu saavad arstid rasvumisepideemia vastu võitlemiseks täiesti uued relvad. Toitumine määrab ära selle, kui kiiresti me vananeme. Seda kinnitab bioloog Marialaura Bonaccio uurimistöö.

Nad kasutavad jahipidamiseks relvi. Nad leinavad oma lahkunuid. Nad saavad hakkama pitsa tellimisega. Viimastel aastatel on uurimused ikka ja jälle nihutanud ahvide intelligentsuse piire ning näidanud, et tublimad primaadid on kohati inimesest peajagu üle. Kuigi kergejõustikus on maailmarekordite püstitamise tempo aeglustunud, näitavad uued uurimused, et inimene ei ole veel jõudnud oma võimete piirini. Loomadele ei suuda me aga kunagi järele jõuda.

Uuringu tulemused avaldati nüüd teadusajakirjas Plants, People, Planet. Analüüs näitas, et aluspüksid lagunesid olenevalt matmispaigast väga erineva kiirusega. Aluspükste lagunemise kiirus näitab mulla bioloogilist aktiivsust: mida aktiivsemad on mullaorganismid, seda kiiremini nad puuvilla lagundavad (ja seda kiiremini trussikud maa all hõrenevad). Eraaiaaluspüksid lagunesid kõige rutem Selgus, et kõige kiiremini lagunesid eraaedadesse maetud aluspüksid.

Uurijad otsisid teaduskirjandusest ka selliseid töid, mis kirjeldasid erinevate riikide võimet kõiksugustele seda tüüpi vapustustele vastu pidada ja neist taastuda. Esialgu leiti 3200 dokumenti, millest põhjalikumasse analüüsi jäi lõpuks 75. Valdkonna eksperdid lisasid veel 77 asjakohast allikat, nii et kokku tugines ülevaade 152 uurimusele ja raportile.

Peagi võivad tavalised haigused muutuda ravimatuks, sest meditsiinilisele ravile allumatud bakterid võtavad võimust. Seepärast on teadlastel uute tõhusate relvade väljatöötamisega tuli takus. Ei Antarktise jää ega Tšornobõli radioaktiivsed reaktorid hirmuta Maa sitkeimaid ellujääjaid. Ekstremofiilid on teadlastele tõestanud, et maakeral saab elu hakkama igal pool – ehk ka kosmoses. Hammastega seotud probleemid on valusad ja kulukad.

Uuringud näitavad, et üksnes vestluse põhjal ei ole enam võimalik inimaru tehisarust eristada. Tehisintellekti järgmine samm on aga mitte ainult inimest petta, vaid jõuda temaga samale tasemele. Prognoosimaks, millal see juhtuda võiks, on olemas eriline katse. See tähendab, et me saame nüüd valmistuda ajaks, mil inimene on arukuse poolest maailmas enam mitte esimesel, vaid teisel kohal – masina järel.

Hiina humanoidrobot Tiangong Ultra jooksis eile, 25. augustil Pekingis toimuvatel humanoidrobotite sportmängudel 100 meetrit ajaga 8,86 sekundit. Juba laupäeval, kui mängud algasid, oli Tiangong Ultra tormanud samal distantsil kiirusel 9,39 ja ületanud sellega kiireima inimsprinteri Usain Bolti maailmarekordi. Bolti 2009. aastast pärit 100 m rekord on 9,58 sekundit. Tiangong Ultra robot tormamas üle finišijoone ajaga 8,86.

Kuus Aleuudi saarestikus asuvat tulemäge on arvatavasti maapõues varitseva supervulkaani väikesed ventiilid. Põhja-Ameerika on seega saanud juurde veel ühe koletise, mis võib matta Kanada tuha alla ning paisata terve Maa jääaega. Temperatuur kerkib hoogsalt, CO2 kuhjub atmosfääris ja tõusev maailmamere vee tase ähvardab suurlinnad üle ujutada. Maa kliima muutub – mitte aga esimest korda. Oma ajaloos on Maa läbi teinud mitu kliimakriisi.

Peagi on nanorobotid valmis sukelduma organismi, et astuda sõtta bakterite, vähi ja teiste haigustega. Teadlased on juba disaininud suure osa nanorobotite meditsiinilistest töövahenditest ning alustanud mootorite ja navigatsiooniseadmete väljatöötamist. Iga kolmas meist usub, et kummitused on olemas. Kuid üks Inglise psühholoogiaprofessor hakkas paranormaalsetele nähtustele teaduslikke põhjendusi ja seletusi otsima. Paistab, et tal õnnestus selgust saada akustikaekspertide ja niiskusmõõtja abil.