opleht.ee

Õpetajate 2027. aasta töötasu alammäära läbirääkimised on jõudnud punkti, kus ühelgi osapoolel ei ole põhjust võidust rääkida. Õpetajad ootasid motiveerivat palgatõusu, keskvalitsuse enda suvised sõnumid seda kinnitasid ning omavalitsused vaatasid kogu protsessi vältel otsa oma tegelikule maksevõimele. Septembri lõpuks on laual kolmeprotsendiline alammäära tõus. See on rohkem kui null, kuid väga kaugel nii õpetajate ootusest kui juunis kõlanud numbritest.

Sihtasutus Iga Laps on Andekas tunnustas 25. septembril kolmandat korda õpetajaid, kes süsteemselt õppija andekust märkavad ja toetavad. Üheksa üle-eestilise nominendi hulgast pälvis õppija andekuse arendaja aunimetuse Tartu Raatuse kooli õpetaja Priit Laats. Tunnustus anti üle 23. septembril Saku gümnaasiumis hariduskonverentsil „Insenerid sünnivad põhikoolis“, mis tõi kokku õpetajad, koolijuhid, hariduseksperdid, ettevõtjad ja poliitikakujundajad.

Möödunud nädalavahetusel käisid kümme „Eesti otsib estronauti“ projekti kaudu välja valitud Eesti noort Portugalis, kus kogesid paraboollennul kaaluta olekut. EIS-i ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kolmandat korda korraldatud konkursi eesmärk on äratada huvi tehnoloogia- ja kosmosevaldkonna vastu ning näidata noortele, et kosmosesektor on Eestis teostatav karjäärivalik. Estronaudina Portugalis käinud Tallinna 32. keskkooli 11.

Münchenis asuv rahvusvaheline noorteraamatukogu on avaldanud kataloogi „The White Ravens 2026“, mis tutvustab silmapaistvaid uusi laste- ja noorteraamatuid kogu maailmast. Tänavusse valikusse jõudsid kaks Eesti teost: Indrek Koffi ja Olena Londoni „Ära oota midagi“ (Varrak, 2025) ning Ester Urbala ja Ulla Saare „Koolipõlgurid“ (Puänt 2025). Kataloogi valib raamatuid rahvusvahelise noorteraamatukogu lastekirjanduse ekspertide meeskond.

Õpetajate palgaläbirääkimistel 23. septembril kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, et õpetajate töötasu alammäär tõuseb kolme protsendi võrra. Haridustöötajate liit (EHL) pakkumisega rahul ei ole.

Põhimõtte Koda avaldas haridustegelase, õpetaja ja õppejuhi Jonas Nahkori mõttepaberi „Parim kool Eesti lapsele? Õpilane ja õpetaja haridusuuenduse pingeväljas“, mis analüüsib Eesti koolile esitatavate järjest uute ootuste ja haridusreformide mõju ning küsib, mida tuleks koolis muuta ja mida teadlikult säilitada. Nahkori hinnangul esitatakse koolile rohkem ühiskondlikke tellimusi, kui kool ja õpetajad suudavad korraga täita.

Õpetaja tööpäev ei lõpe tingimata siis, kui viimane tund saab läbi. Järgnevad koosolekud, tööde parandamine, vestlused, huviringid ja järgmise päeva ettevalmistus. Sellises kalendris võib ka ette teada olev kohustus muutuda probleemiks, kui selle jaoks pole teadlikult aega jäetud. Tehnoülevaatus on hea näide: tähtaega saab kontrollida varakult, aja saab ette valida ja suure osa asjaajamisest veebis ära teha. Kõige olulisem pole leida kalendrist selleks üks vaba päev, vaid realistlik ajavahemik.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) teeb valitsuserakondadele ettepanekud kõrghariduse rahastamiseks järgneval eelarveperioodil. RKRN rõhutab, et Eesti kõrgharidus vajab selgeid riiklikke prioriteete ja sihitud rahastamist, mis arvestab senisest enam majanduse konkurentsivõime, strateegiliste tööjõuvajaduste ning riigi toimepidevusega.

Tallinnas suleti tänavu 47 rühma ja kadus 1500 lasteaiakohta, Tartus kaotati 20 rühma ja kohtade arv vähenes 348 võrra. Mis saab tühjadest ruumidest? Näiteks plaanib Jõelähtme vald osta kohti Tallinna lasteaedades, seda peamiselt Lasnamäel. „Tallinn tahab taristut säilitada, et olla valmis laste arvu ja lasteaiakohtade vajaduse võimalikuks kasvuks. Seetõttu kaalutakse kasutada vabanevaid hooneid muul otstarbel.

Tehisaruga saab luua harjutusi, otsida materjalist vastuolusid, programmeerida enesekontrolle. Sel viisil loodud õpikud vajavad aga õpetajate, aineekspertide, keeletoimetajate ja õppijate hinnangut. Kollektiivse tagasiside abil saab asja paremaks muuta. Alanud on uus õppeaasta. Lapsed, lapsevanemad ja elukestvas õppes osalejad peavad meelde tuletama varem õpitut ja õppima uut. Kus on meie kooliprogrammi sisu, mida kõik saaks vabalt iseseisvalt tudeerida?