opleht.ee

„Ma ei viitsi“, „Ma ei taha“, „See on liiga raske“, „Mul ei ole motivatsiooni“. Need on laused, mida õpetaja kuuleb koolis üsna sageli. Mõnikord öeldakse neid tunni alguses, mõnikord enne kontrolltööd, mõnikord siis, kui ees ootab mõni pikem või keerulisem ülesanne. Õpetajana tekib sellises olukorras üsna loomulik soov midagi ette võtta. Muuta ülesanne huvitavamaks, pakkuda õpilasele valikuid, tuua sisse mängulisust või leida mõni teine viis, kuidas laps uuesti kaasa saada.

Minister Kristina Kallas nimetas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul haridus- ja teadusministeeriumi varade asekantsleriks Alo Aasma. Uus asekantsler alustab tööd 24. augustil. Ministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige sõnul on hea meel, et asekantsleriks saab mitmekülgse töökogemusega tippjuht, kes on tegutsenud nii avalikus kui erasektoris. „Alo Aasma on kandnud vastutust väga erinevates organisatsioonides ja tööliinides.

Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega sätestatakse põhikooli lõpetamise ning gümnaasiumi ja kutseõppeasutusse sisseastumise tegevuste ajakava 2027. aastaks. „Uue õppeaasta sisseastumise ajakavas jääb kehtima senine põhimõte, et kõigepealt sooritatakse põhikooli lõpueksamid ja seejärel algab sisseastumine,“ ütles minister Kristina Kallas. „Jälgime, et sisseastumise kõik etapid algavad tööpäeval ega satu nädalavahetusele.

Haridus- ja teadusministri määrusega kehtestati koolivaheajad 2027/2028., 2028/2029. ja 2029/2030. õppeaastaks. Erandlikult kujuneb ülejärgmise õppeaasta jõuluvaheaeg 18-päevaseks. Minister Kristina Kallase sõnul on enamik vaheaegadest järgmistel õppeaastatel traditsioonilistel aegadel. „Vaheajad peavad pakkuma õpilastele ja koolitöötajatele maksimaalset puhkust.

Terve elu õpetajaametist unistanud Maria (nimi muudetud, kuid toimetusele teada) taipas möödunud sügisel üleminekukoolis tööle asudes juba kahe kuuga, et niiviisi ta pikalt jätkata ei suuda. Ent see otsus polnud tingitud keelebarjäärist, kasvatamatutest lastest või närvilistest lapsevanematest. 1. septembril särasilmsena esmakordselt klassi ette astunud noor naine mõistis õige ruttu, et mingit tuge kooli juhtkonnalt tal loota ei ole, isegi klassiruumi ei näidatud alustavale õpetajale kätte.

Huvi õpetajaks saamise vastu on viie aastaga enam kui kahekordistunud. Aineõpetajaks soovib saada kuni kolm korda rohkem inimesi, matemaatika ja loodusainete õpetajaks pürgib keskmiselt kaks korda enam huvilisi. Tehnoloogiaainete õpetaja konkurss on aga lausa viiekordistunud. Saabuval sügisel avab Tallinna ülikool 763 õppekohta, kus asuvad õppima tulevased õpetajad ja haridusvaldkonna eksperdid.

Hõisked gümnaasiumidesse ja kõrgkoolidesse sisseastumise rekordite pärast ja samal ajal korralduse kohta esitatud kriitika näitavad, et haridussüsteemi rahastamisel pole arvestatud arvukamate põlvkondadega, kirjutab Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk ERRi arvamusportaalis. Meil kõigil on tõenäoliselt (laste) sõprade, (sõprade) laste või sugulaste hulgas mõni sellesuvine sisseastuja. Loodan väga, et neile saab õnne soovida.

Rakvere Vabaduse kooli direktori konkursile laekusid tähtajaks viie kandidaadi sooviavaldused. Kuueliikmeline komisjon kohtus vestlusvoorus kolme kandidaadiga, kelle seast valiti üksmeelselt uueks koolijuhiks Matthias Vanamb, kes asub ametisse 3. augustil. Haridusvaldkond on olnud Matthias Vanambi kutsumus juba 15 aastat, ta on töötanud nii koolijuhtkonna liikme kui ka õpetajana nii Eestis kui välismaal. Viimased kolm aastat töötas ta Maardu gümnaasiumis arendusjuhi ja õpetajana.

Kriisis haridussüsteem ja erivajadustega laste saatus ei ole päästetavad üksikute pooliku ettevalmistusega, alles õppivate tugispetsialistide abiga, kirjutab hariduspsühholoog Tiia Lister ERRi arvamusportaalis. Meie erivajadustega laste toetamiseks ja ka koolimurede leevendamiseks neil, kellel koolis on raske, on proovitud pakkuda aastakümneid erinevaid lahendusi. Kangekaelselt on välditud teiste riikide tugisüsteemide korralduses toimivate põhimõtete eeskujuks võtmist.

Jane Kaju. Alates 2026. aasta sügisest lisatakse Inglismaal koolide suhte-, seksuaal- ja terviseõppesse (RSHE) ka leina ja kaotuse käsitlemine. Muutus ei sündinud üleöö, vaid on matusevaldkonna eestkõneleja John Adamsi mitmeaastase kampaania tulemus. Selle uudise valguses tekkis küsimus: kas ka Eesti oleks valmis selliseks sammuks? Paljudel meist on lapsepõlvest mõni kaotus, mis on aastate möödudes eredalt meeles. Minu jaoks oli selleks koera surm.