Is this you? As a journalist, you can create a free Muck Rack account to customize your profile, list your contact preferences, and upload a portfolio of your best work.
Claim your profile
Articles by Aimar Altosaar
AIMAR ALTOSAAR ⟩ Peaksime rohkem väärtustama neid, kes meie riigi üles on ehitanud (5)
ARVAMUS AK TELLIJALE Aimar Altosaar Foto: Mihkel Maripuu Tellijana loed uudiseid äpis reklaamivabalt. Postimehe ja maakonnalehtede piiramatu lugemisõigus, Kuku raadio saadete järelkuulamine. Digiajakirjad Naine, Reis, Lemmik ja Kodu Artikli kokkuvõtte lugemiseks telli Postimees Meid on vähe ja igaüks, kes on Eesti jaoks teinud midagi tähelepanuväärset, väärib meeles pidamist, sest nemad ongi meie ajalugu, kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar.
AIMAR ALTOSAAR ⟩ Oleme need, kes me mäletame end olevat
ARVAMUS AK TELLIJALE Aimar Altosaar Foto: Mihkel Maripuu Tellijana loed uudiseid äpis reklaamivabalt. Postimehe ja maakonnalehtede piiramatu lugemisõigus, Kuku raadio saadete järelkuulamine. Digiajakirjad Naine, Reis, Lemmik ja Kodu Artikli kokkuvõtte lugemiseks telli Postimees Meid on vähe ja igaüks, kes on Eesti jaoks teinud midagi tähelepanuväärset, väärib meeles pidamist, sest nemad ongi meie ajalugu, kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar.
Kuidas olla õnnelik vananevas ühiskonnas?
KULTUUR AK TELLIJALE Geriaater Jaak Aru sõnul on kuvand vanemast inimesest muutumas – üha enam nähakse, et ka eakas võib olla tegus ja reibas. Foto: Sille Annuk Tellijana loed uudiseid äpis reklaamivabalt. Postimehe ja maakonnalehtede piiramatu lugemisõigus, Kuku raadio saadete järelkuulamine. Digiajakirjad Naine, Reis, Lemmik ja Kodu Artikli kokkuvõtte lugemiseks telli Postimees Jaak Aru eelmise raamatu «Alla 65 keelatud» (2024) menu tegi autori tuntuks ja populaarseks lektoriks.
AIMAR ALTOSAAR ⟩ President, meie ainus
03.09.2026. President Alar Karis tervitas Kadriorus värskelt presidendiks valitud Ülle Madiset. Foto: Rasmus Rebase Täna, kui meil on äsja ametisse vannutatud president, võiksime tema töö ja elu hindamisel alustada nullist. Sest inimene Ülle Madise ja president Ülle Madise ei ole üks ja seesama. Nii nagu asudes tööle, näiteks kooliõpetajaks, siis me ei hinda teda mitte selle järgi, mida ta on enne teinud või millise on iseloom, vaid kui hästi ta oma tööd teeb, kui hea õpetaja ta on.
KUIDAS VANANEDA? ⟩ Elu ilusaim vaatus ja igapäevane ikigai
KULTUUR AK TELLIJALE Margus Punab esitles raamatut «Sinu elu kõige ilusam ja vabam vaatus» Tallinnas Apollo Plazas. Autorit küsitles Karl Martin Sinijärv. Foto: Eero Vabamägi Tellijana loed uudiseid äpis reklaamivabalt. Postimehe ja maakonnalehtede piiramatu lugemisõigus, Kuku raadio saadete järelkuulamine.
AIMAR ALTOSAAR ⟩ Saksa fondid ja Eesti mõttekojad kujundasid meie demokraatlikku kultuuri
ARVAMUS FOOKUS PÕHIMÕTTED JA RIIK TELLIJALE Saksimaa parlamendi CDU fraktsiooni ja Konrad Adenaueri Fondi Eesti esinduse vastuvõtul Kadrioru lossis 2013. aastal. Nende peamine partner Eestis on olnud Isamaa erakond. Paremal Urmas Reinsalu. Foto: Liis Treimann Tellijana loed uudiseid äpis reklaamivabalt. Postimehe ja maakonnalehtede piiramatu lugemisõigus, Kuku raadio saadete järelkuulamine.
AIMAR ALTOSAAR ⟩ Õlekõrred ja päästeparv – Reformierakonna lootus
ARVAMUS KOMMENTAAR TELLIJALE Vasakult Erkki Keldo, Liina Vahtras, Kristen Michal ja Martin Herem pärast külaskäiku Alar Karise juurde vabariigi presidendi kantselei hoone ees selfit tegemas. Foto: Tairo Lutter Tellijana loed uudiseid äpis reklaamivabalt. Postimehe ja maakonnalehtede piiramatu lugemisõigus, Kuku raadio saadete järelkuulamine.
BAKTERID JA VIIRUSED ⟩ Meie lähimad sõbrad, kes valitsevad ajalugu
KULTUUR AK TELLIJALE Ilus, aga surmav: teadlased on kindlaks teinud, et Justinianuse katk (541–549) oli esimene Yersinia pestis’e bakteriga (pildil) katkuepideemia. Katk mõjutas tugevalt Vahemere maid, Euroopat ja Lähis-Ida, eriti tugeva hoobi said Bütsantsi ja Sassaniidide impeerium.
HEIKI AHONEN ⟩ Üks vapratest, kes ei kartnud vabaduse ja väärikuse eest seistes nõukogude repressioone
Loe kokkuvõtet Eestlased kuulsid nõukogude okupatsiooni viimastel aastatel Heiki Ahoneni häält raadiojaamadest Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl. Tema, Enn Tarto, Mart Nikluse, Lagle Pareki ja Arvo Pesti nimed olid sellel ajal meie vabadusvõitluse sünonüümideks, nõukogude võim pidas neid aga vaenlasteks. Nad püüdsid 1970–1980ndatel anda maailmale teada, mis toimus okupeeritud Eestis ning kodumaal levitasid nad võimude silmis keelatud käsikirju ja raamatuid.
PRESIDENDITEGU ⟩ Parteide peitusemäng 2021. aasta presidendivalimistel tõi lõpuks Alar Karise Kadriorgu
POSTIMEES EESTI TELLIJALE Presidendivalimiste teine voor riigikogus 2021. Alar Karisele ulatab lilled Henn Põlluaas. Foto: Mihkel Maripuu Loe kokkuvõtet 2016. aasta presidendivalimiste mõru kogemus – presidendiks ei valitud kedagi neist, keda erakonnad või toetusrühmad olid kuude kaupa avalikkusele esitlenud – muutis poliitikud järgmiste, 2021. aasta valimiste eel äärmiselt ettevaatlikuks. Kommentaarid Märksõnad Alar Karis presidendivalimised
PRESIDENDITEGU ⟩ 2016. aasta presidendivalimiste fiasko sillutas tee Kersti Kaljulaidile
POSTIMEES POLIITIKA TELLIJALE President Kersti Kaljulaidi ametisse nimetamise tseremoonia 10. oktoobril 2016 riigikogus. Foto: Tairo Lutter Loe kokkuvõtet Riigikogus ja valimiskogus üksteist üle kombineerinud poliitikud põrusid täiega, kuni riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) tõi kõigi näo päästmiseks tagaukse kaudu riigikogu saali «musta hobuse», kellelt ajakirjanikud esialgu ei tohtinud isegi küsida, kas ta on kandidaat.
JÄRELEHÜÜE ⟩ Suri riigimees, Eesti liberaalide käilakuju ja vaimne juht
Siim Kallas (1948–2026) – Eesti riigimees, poliitik ja Euroopa Liidu tippametnik. Foto: Tairo Lutter Loe kokkuvõtet Siim Kallas läheb Eesti ajalukku kui üks suurtest inimestest, kelle elu ja töö jäädvustatakse paljudes raamatutes ja kooliõpikutes ning kes jääb ka rahva mällu kui hea kõnemees, inspireeriv ja vahetu suhtleja. Kui ta pidas veel Euroopa Komisjoni asepresidendi ametit, tunnistas ta, et tahab kirjutada veel vähemalt ühe raamatu, kuid seni polnud tal selleks aega. Kommentaarid
AASTA 2011 ⟩ Kui kõik tundus liiga lihtne: Tarand pakkus Ilvesele konkurentsi puhtalt lõbu pärast
POSTIMEES TELLIJALE Hetkel veel mitteametlikud presidendikandidaadid Toomas Hendrik Ilves ja Indrek Tarand väitlesid ajakirjanike ees BNSi pressikeskuses. Foto: Toomas Huik Loe kokkuvõtet Toomas Hendrik Ilves oli oma esimese presidentuuri ajal end enamiku poliitikute arvates täielikult õigustanud, mistõttu polnud kahtlusi tema võimaluses saada teist korda valituks.
PRESIDENDITEGU ⟩ Kui kõik tundus liiga lihtne: 2011 pakkus Tarand Ilvesele konkurentsi puhtalt lõbu pärast
POSTIMEES TELLIJALE Hetkel veel mitteametlikud presidendikandidaadid Toomas Hendrik Ilves ja Indrek Tarand väitlesid ajakirjanike ees BNSi pressikeskuses. Foto: Toomas Huik Loe kokkuvõtet Toomas Hendrik Ilves oli oma esimese presidentuuri ajal end enamiku poliitikute arvates täielikult õigustanud, mistõttu polnud kahtlusi tema võimaluses saada teist korda valituks.
ENNE JA NÜÜD ⟩ Tallinn on 35 aastaga tundmatuseni muutunud
ARVAMUS AK TELLIJALE 00mihkel_lenin_zuwWRwVU.mp4 Foto: Pilt videost Pildile ei saa püüda haisu, mis eristab tänast Tallinna 35 aasta tagusest linnast. Kehva kvaliteediga autokütuse toss ja odavate sigarettide mahorkaluhvt, mis segunes kesklinna ja selle vahetusse lähedusse püsti pandud tööstusettevõtete ja lihakombinaadi lehaga – selle ebameeldivusest saime kõigepealt kuulda külla tulnud sõpradelt raja tagant, sest ise seda ei tajunud.
Kuidas me kriitilisel hetkel ühte jalga astudes vabariigi taastasime
Loe kokkuvõtet Eesti iseseisvuse taastamine on olnud suur ime: lisaks vastasseisule Nõukogude impeeriumi vägivallaaparaadiga tuli meil ületada ka omavahelised vastuolud, kuidas jõuda omariikluseni ja milline meie riik olema peaks. Millest sõltus, et Eesti taasiseseisvus 1991. aasta augustiööl just järjepidevuse, mitte «uue riigi» väljakuulutamise teel?
RAIVO VARE ⟩ Eesti kindlustas kiirelt ja läbimõeldult oma iseseisvust Venemaa nõrkusehetkel
Loe kokkuvõtet Aastatel 1990–1992 Edgar Savisaare valitsuse riigiministrina töötanud Raivo Vare sõnul tuli iseseisva riigi loomise juures kõike käigupealt õppida, kuna teadmisi polnud õieti kellelgi. Pärast 20. augustit 1991 hakkas valitsus ellu viima «kolm korda kolm» plaani: kolme nädalaga kindlustada iseseisvus de facto; kolme kuuga tuli tagada iseseisvuse pöördumatus; kolm aastat – seda võiks nimetada «tagasi Euroopasse» programmiks.
NÄDALA NÄGU ⟩ Võimalikult neutraalne kandidaat presidendiks
ARVAMUS TELLIJALE Tiit Land FOTO: Kermo Benrot Foto: Kermo Benrot Loe kokkuvõtet Molekulaargeneetiku asemel võib presidendiks saada neurobiokeemik, endise Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektori asemel endine Tallinna Ülikooli ja praegune Taltechi rektor – selline valik teeb muidugi Eestile kui haridus- ja teadussõbralikule riigile au. Peale seda, kui poliitikud 2016.
Koalitsioon tahaks riigikaitsekomisjoni juhtima Leo Kunnast
POSTIMEES EESTI TELLIJALE Leo Kunnas Foto: Mihkel Maripuu Eesti 200-st lahkunud Kalev Stoicescust vabaks jäänud riigikaitsekomisjoni juhi kohale võib saada parteitu ning fraktsioonitu Leo Kunnas. Komisjoni juhi koht jäi vabaks pärast seda, kui Stoicescu lahkus Eesti 200-st ning ta kutsuti endise koduerakonna initsiatiivil komisjonist tagasi (Reformierakonna meelehärmist ning palvest hoolimata, põhjustades pisikese vimma oravate poolt) ja asendati Toomas Uiboga.
Andrus Ansip: koalitsiooni tegevust muuta on juba hilja
POSTIMEES POLIITIKA TELLIJALE Andrus Ansip ei usu, et Reformierakonna esimehe vahetus praegust valitsusseisu muudaks. Foto: Tairo Lutter Loe kokkuvõtet Endine peaminister Andrus Ansipi (RE) ütles Postimehele, et riigikogu liikmete Kalev Stoicescu ja Meelis Kiili lahkumine valitsuskoalitsioonist iseloomustab ennekõike neid endid, selle tagajärjel tekkinud vähemusvalitsuses pole tema sõnul aga midagi erilist. «Neil, kes saavad kokku 51 häält, on alati võimalik moodustada uus valitsus,» lausus Ansip.
AIMAR ALTOSAAR ⟩ Suvine vanaisa 21. sajandi lastele
ARVAMUS KOMMENTAAR TELLIJALE Aimar Altosaar FOTO: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu Loe kokkuvõtet Mehe elu kõige õnnelikum periood algab vanaisaks saades. Lastelaste olemasolu ise on suur rõõm, kuid nendega tegelemine ja lihtsalt koos olemine seda enam, kirjutab päevakommentaaris ajakirjanik Aimar Altosaar. Sealjuures näevad suure vaeva ja tegelevad oma võsukestega peamiselt lapsevanemad ise, kes on vanaisaks saanud hoole juba kätte saanud.
Kui vaikus tähendab elamata jäänud elu
POSTIMEES TELLIJALE Vaikuse laste rahupaik Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina Harjumaal Risti kiriku aias on Eesti ainus mälestus- ja matusepaik emaüsas või vastsündinueas surnud lastele. See on juba 15 aasta jooksul pakkunud tuge sadadele peredele nende leinas. Lapseootuse aeg on täis rõõmu ja lootusi ning lapse sünni järel saavad tema vanemad nautida kordumatuid õnnehetki. Aga vahel juhtub ka nii, et ootus lõpeb tragöödiaga, sest lapse elu lõppes enne, kui see alatagi jõudis.
NÄDALA NÄGU ⟩ Mees nagu eesti keel
Ilmar Tomusk paneb maha keeleameti peadirektori ameti, mida pidas 31 aastat ning mis tundus olevat vaid kübeke tema hiigeltööst.
PRESIDENDITEGU ⟩ Erakondade salatabelid ja võistulaulmine: Toomas Hendrik Ilvese teekond Kadriorgu
POSTIMEES POLIITIKA TELLIJALE Loe kokkuvõtet Erakondade ühine presidendikandidaatide sõelumine oli põhiseaduse vaimus tegevus, kuid 2006. aastal oli see siiski ainukordne. Kuigi Arnold Rüütli presidentuuri kohta on kiitvaid hinnanguid jaganud ka tema vastased, ei muutnud see nende poliitiliste jõudude tahet 2006. aastal president välja vahetada. Seniste saavutuste hoidja asemele otsiti presidenti, kes annaks Eesti arengule hoogu ja tugevdaks riigi rahvusvahelist mainet.
Suri Leedu Merevaiguleediks kutsutud Kazimira Danutė Prunskienė
MAAILM REGIOONID BALTIMAAD TELLIJALE Kazimira Danutė Prunskienė Foto: Postimees/Scanpix Kazimira Danutė Prunskienė (26. veebruar 1943 – 30. juuli 2026), Balti riikide vabanemisprotsessis end iseseisvaks kuulutanud Leedu esimene peaminister, oli kogu maailmas tuntud särava isiksusena.
Lörriläinud Edgar Savisaare Tallinna linnapoe idee lehvib edasi New Yorgis
Kuus aastat tagasi hingusele läinud Tallinna linnapood (Lipo) sai eksisteerida linnakassa toel kuus aastat enne kui kahjumlik ja väikse käibega ettevõtmine maha kanti. Edgar Savisaare poolt hoogsalt avatud ja vaikse susinaga lõppenud idee on nüüd aga ellu ärganud teisel pool ookeani. Kaksteist aastat tagasi (mil Lipo avati) ütles toonane linnapea Savisaar, et ta ei näe poepidamisele peale maksmises probleemi, sest tegemist olevatki sotsiaalprojektiga.
Edgar Savisaare lörriläinud Tallinna linnapoe idee lehvib edasi New Yorgis (1)
Kuus aastat tagasi hingusele läinud Tallinna linnapood (Lipo) sai eksisteerida linnakassa toel kuus aastat enne kui kahjumlik ja väikse käibega ettevõtmine maha kanti. Edgar Savisaare poolt hoogsalt avatud ja vaikse susinaga lõppenud idee on nüüd aga ellu ärganud teisel pool ookeani. Kaksteist aastat tagasi (mil Lipo avati) ütles toonane linnapea Savisaar, et ta ei näe poepidamisele peale maksmises probleemi, sest tegemist olevatki sotsiaalprojektiga. Kommentaarid (1)
PRESIDENDITEGU ⟩ 2001. aasta presidendivalimiste arvestused, valearvestused, mängud ja ülemängud
Kui Eesti presidendivalimistel läheb otsustamine valimiskogusse, on kriitilise tähtsusega tunnid hääletusvoorude vahel. Seda tõestas ka 2001. aasta valimiskogu, kus valiti vabariigi presidendiks Arnold Rüütel. Lennart Meri ajastu Eesti poliitikas sai läbi 2001. aasta oktoobris.
AIMAR ALTOSAAR ⟩ Maailmavaate libedal munal püsimisest
Päevatoimetaja: Kristina Pihlapuu kristina.pihlapuu@postimees.ee Saada vihje ARVAMUS KOMMENTAAR TELLIJALE Aimar Altosaar leiab, et rahulik ning oponente austav ja kaasav arutelulaad võiks jääda meie rahvuslikuks eripäraks.
AIMAR ALTOSAAR ⟩ Presidendivalimiste tühjad lootused
Päevatoimetaja: Mattias Jõesaar mattias.joesaar@postimeesgrupp.ee Saada vihje ARVAMUS TELLIJALE 24.07.2026. Tallinn. Riigikogu. Riigikogu Isamaa fraktsioon kohtub fraktsiooni ruumides võimaliku presidendikandidaadi Maive Rutega. Pildil Urmas Reinsalu ja Maive Rute. Foto: Saari Sildos, Postimees Foto: Saari Sildos / Postimees / Scanpix Baltics Loe kokkuvõtet Eesti otsib uut presidenti iga viie aasta tagant ning nagu me näeme, kandidaatide kandidaatidest puudust ei ole.
UURIMISTULEMUSED ⟩ E-valimiste eelistamisel on määravaks mugavus, lihtsus ja aja kokkuhoid
Päevatoimetaja: Loora-Elisabet Lomp loora-elisabet.lomp@postimees.ee, +372 5916 2730 Saada vihje POSTIMEES EESTI TELLIJALE Kuna Tartu Ülikooli professor Mihkel Solvak on sisse kirjutatud Saaremaale Orissaarde, ei ole valimiste ajal muud üle jäänud kui e-hääletada. Aga kui kunagi peaks juhtuma, et ta on valimispäeval Orissaares, siis läheks ta hääletama pabersedeliga, sest valimispunkt asub põhimõtteliselt ta maja kõrval.
PRESIDENDITEGU ⟩ Kuidas Lennart Meri mängis 1996. aasta presidendivalimistel oma mängu
Päevatoimetaja: Margus Martin margus.martin@postimees.ee Saada vihje POSTIMEES POLIITIKA TELLIJALE Presidendikandidaatide debatt 1996. aastal. Pildil (vasakult ülevalt) Tunne Kelam, Lennart Meri, Arnold Rüütel, Enn Tõugu ja Siiri Oviir.
AK FOOKUS ⟩ Jaan Tõnissoni hävitamine Nõukogude võimu poolt. 3. juuli 1941
Loe kokkuvõtet Rahvajuhile ja poliitikule öeldi, et tema elu on kindlasti ohus, kui kasvas surve Nõukogude Liidu poolt. Ta keeldus kodumaalt lahkumast ka siis, kui riik oligi juba okupeeritud, ning läks püstipäi oma saatusele vastu. Miks jäi Jaan Tõnisson Eestisse, kui lennuk Inglismaale juba ootas ja kohvridki olid pakitud? Mälestused, napp arhiivimaterjal ja hilisemad «pealtnägijate ütlused» joonistavad vastuolulise pildi sellest, kuidas rahvajuht oma saatuse üle otsustas.
AIMAR ALTOSAAR ⟩ Küündimatu võitlus rämpsuga keskkonda puhtamaks ei tee
Päevatoimetaja: Mattias Jõesaar mattias.joesaar@postimeesgrupp.ee Saada vihje ARVAMUS TELLIJALE Aimar Altosaar. Foto: Mihkel Maripuu Loe kokkuvõtet Ilmselt parimate kavatsustega on Euroopa Parlamendis kinnitatud pakendi- ja pakendijäätmete määrus, mille eesmärk on vähendada prügi teket, piirata võimalikku kahjulikku mõju tervisele ning kasutada ressursse tõhusamalt. Määrus jõustus 11. veebruaril 2025 ja seda kohaldatakse alates 12. augustist 2026. Prügist kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar.
PRESIDENDITEGU ⟩ Aastal 1992 tõi presidendivalimistel võidu kõige kiirem, nutikam ja läänelikum kampaania
President Lennart Meri ametivande andmise päeval Toompeal 6. oktoobril 1992. Foto: Toomas Volmer / Rahvusarhiiv Loe kokkuvõtet Iseseisvuse taastamise järel tuli taas luua ka kõik muu, mida ühe riigi toimimiseks vaja läheb. 1992. aastal võeti oma raha kasutusele 20.–22. juunil, rahvas hääletas uue põhiseaduse poolt 28. juunil, valis uue riigikogu 20. septembril ning samal ajal toimus ka vabariigi presidendi valimiste esimene voor.
Alverite lood on kui eepos eestlaste rahvaks ja riigiks saamisest
Hilisem Haapsalu linnapea Hans Alver abikaasa Augustega 1915. aastal enne Esimese maailmasõja rindele minekut. Foto: Erakogu KULTUUR AK TELLIJALE Loe kokkuvõtet Aastaid Eesti ja Euroopa Liidu tipp-poliitikas olnud Siim Kallas kirjutas raamatu emapoolsest Alverite suguvõsast, mille kohta emalt jutte kuulnud lapsest saati. Alverite lood moodustavad koos kui eepose eestlaste ärkamisest rahvana, oma riigi loomisest, okupatsiooni üleelamisest ja tänapäevasest elust.
INTERVJUU ⟩ Tunne Kelam 90: meie vabaduse kaotsiminek on jätkuvalt vaid ühe põlvkonna kaugusel
Tunne Kelam kolmapäeval oma koduaias. «Mind lihtsalt üllatab ja olen tänulik, kui hästi mul on läinud, sattudes olukordadesse, kus isiklikult midagi konkreetselt taotlemata saad olla sageli esimene, kes võimeline asju muutma,» ütleb juubilar. Foto: Eero Vabamägi Loe kokkuvõtet Eesti iseseisvuse taastamise üks käilakujusid Tunne Kelam saab täna, reedel, 90-aastaseks.
Vikaarpiiskop Daniel siseministeeriumi korraldusest: praegu oleme mõtiskluste faasis
Päevatoimetaja: Margus Martin margus.martin@postimees.ee Saada vihje POSTIMEES EESTI TELLIJALE Seadus kohustab Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut katkestama kõik sidemed Moskva patriarhaadiga. Foto: Postimees Loe kokkuvõtet Siseministeerium teatas kõigile Eestis registreeritud usulistele ühendustele saadetud kirjas, et on vajadusel valmis nõustama neid seoses muudatustega kirikute ja koguduste seaduses, ennekõike puudutab see Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut (EKÕK). Selle aasta 8.
UUS PROFESSUUR ⟩ Tuleviku nägemine on muutunud eluküsimuseks
Tartu Ülikooli esimese tulevikumõtte professori Martin Heremi hinnangul peab Eesti valmistuma ka kõige keerulisemateks tulevikustsenaariumideks. Foto: Martin Pedaja Loe kokkuvõtet See, et Tartu Ülikooli juurde loodi tulevikumõtte professori koht ja esimesena kutsuti sellele kohale endine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, näitab, et jõutud on uude ajastusse, mil teise maailmasõja järgne rahuaeg võib ka Euroopas lõppeda.
USA 250 ⟩ Aukonsul Aarne Uku Elias: Chicago Eesti Maja saun on populaarne ka soomlaste hulgas
KULTUUR AK TELLIJALE Eesti aukonsul Chicagos Aarne Uku Elias ja suursaadik Kristjan Prikk 3. aprillil. Foto: Välisministeerium Loe kokkuvõtet Aarne Uku Elias on kogu elu olnud seotud Chicago eestlaste kogukonna ja Eesti Majaga. Ta on aktiivne mitte ainult kodulinnas, vaid ka Eestlaste Ülemaailmses Kesknõukogus ja on Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee laekur. Alates selle aasta kevadest on ta võtnud endale ka Eesti aukonsuli kohustused. «Ma vaatan eesti elu igast vaatevinklist,» ütles ta.
GRAAFIKUD ⟩ Ebakindlus ja mure tuleviku pärast ei lase lastel sündida
Päevatoimetaja: Sven Randlaid sven.randlaid@postimees.ee, +372 666 2387 Saada vihje POSTIMEES EESTI TELLIJALE 9000 sündi aastas on lähiaastate uus normaalsus. Foto: Mathilde Kallaste Loe kokkuvõtet Statistikaameti andmetel jätkub viimase nelja aasta jooksul väljakujunenud tendents sündimuse vähenemise suunas. Uuringud näitavad, et majanduslik toimetulek, keskkond ja üleilmsed kriisid on olulised mõjurid, miks lapsi ei saada. Eestis püstitas sündimus 2025.
Urmas Reinsalu: vanematekogu peaks kogunema ja arutama kandidaate (1)
Päevatoimetaja: Loora-Elisabet Lomp loora-elisabet.lomp@postimees.ee, +372 5916 2730 Saada vihje POSTIMEES EESTI TELLIJALE Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Foto: Rasmus Rebase Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles Postimehele, et tema soovitus on presidendi valimiseks koguneda riigikogu vanematekogul. Tema sõnul panid sotsid õiguskantsleri surveolukorda. Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas Postimehele, et õiguskantsleri surveolukorda panemine oli sotsidest ebaküps.
MÄLESTUSÜRITUS ⟩ Jaan Tõnissoni tõenäolisest hukkumispäevast möödub 85 aastat
Jaan Tõnissoni Selts kutsub Tartu Raadi kalmistule Tõnissoni perekonna rahulasse traditsioonilisele mälestusüritusele reedel, 3. juulil 2026 kell 12. Mälestuspalve peab Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Kõnelevad Jaan Tõnissoni Seltsi esimees Tõnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Klaas ja teised. Kalmistult suundutakse üheskoos Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumidesse, aadressil Jaan Tõnissoni 1, kus kell 14 algab päevakohane pidulik koosolek.
HARIDUSJUHTIDE MURED ⟩ Tulemas on viimased suured aastakäigud noori: millised on nende valikud?
Päevatoimetaja: Margus Martin margus.martin@postimees.ee Saada vihje POSTIMEES EESTI TELLIJALE Praktiline õpe inseneerias on tööturu surve tõttu üha olulisem. Foto: Tallinna Tehnikakõrgkool Loe kokkuvõtet Eesti demograafiline areng toob lähimatel aastatel kõrgkoolidesse suuremad aastakäigud noori ning haridusjuhtidel tuleb selleks valmis olla.
INTERVJUU ⟩ Juhan Parts: kui uus president ei vasta vaimse liidri tasemele, siis võib sinna suvalise tabureti istuma saata (2)
Juhan Parts toonitab, et vabariigi presidendi amet eeldab liidriomadusi ning oskust kõnetada kogu ühiskonda. Foto: Tairo Lutter Loe kokkuvõtet Endine peaminister, praegune Tallinna linnapea nõunik Juhan Parts (Isamaa) on tuntud oma otsekoheste väljaütlemiste poolest ning seda ei jäta ta tegemata ka presidendikandidaadi otsingute puhul. «Ametniku oskusest ei piisa, sest president peab saama ühiskonnast aru, peab rääkima tundekeeles, arusaama rahva hingest,» sedastas Parts ootused uuele riigipeale.
Endiste presidendiotsijate sõnul tuleb sõeluda välja ühine kandidaat (2)
Juhan Parts, Eiki Nestor, Andrus Ansip jagasid Postimehele soovitusi, kuidas edukalt vabariigi president ära valida. Illustratsioon: Kasutatud fotod: Mihkel MAripuu, Tairo Lutter, Konstantin Sednev Loe kokkuvõtet Presidendiotsijatest kogenuim on ilmselt endine riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE), kuid ka endised peaministrid Andrus Ansip (RE) ja Juhan Parts (Isamaa) võivad oma kogemuste põhjal jagada nõuandeid, kuidas riigipead leida.
AJALUGU ⟩ Iidne saunarahu taas au sisse!
Päevatoimetaja: Karl Sigmund Berting karl_sigmund.berting@postimees.ee Saada vihje ARVAMUS AK TELLIJALE Suitsusaun on midagi, mis on meil soomlastega ühine mäletamata aegadest saati. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja Saunarahu on Soomes tuntud nähtus, mille juured ulatuvad aastatuhande taha. Eestlased pole vähem saunarahvas, kuid siinmail pole saunast sellises võtmes räägitud, ehkki meilegi on see rahu hästi mõistetav.
Madal toetusreiting ei väära ametis olevaid valitsusi
Päevatoimetaja: Tarvo Madsen tarvo.madsen@postimees.ee Saada vihje POSTIMEES POLIITIKA TELLIJALE Valitsuse ja ühinenud opositsiooni esindajate kohtumisel väljendati valmisolekut saavutada eelarvetüli lahendamisel kompromiss. Vasakult Siim Kallas, Toivo Jürgenson, Mati Meos, Mart Siimann, Mart Opmann, Arnold Rüütel. Foto: Toomas Huik Praegune olukord, kus valitsuserakondade toetusreiting ulatub napilt üle kümne protsendi, lubab tõmmata võrdlusjooni 1990ndatega. 1992.
Esimene põhiseadus – idealistlik ja eluvõõras, kuid väljendas usku oma rahvasse
Päevatoimetaja: Loora-Elisabet Lomp loora-elisabet.lomp@postimees.ee, +372 5916 2730 Saada vihje POSTIMEES EESTI TELLIJALE Taasiseseisvumisjärgse põhiseaduse «isa» Jüri Adams. Foto: Riigikogu Loe kokkuvõtet Eesti esimene põhiseadus oli äärmiselt demokraatlik ja põhines suurel usaldusel rahva vastu. Ent riigikogul polnud riigivanema ja täitevvõimuga võrdväärseid partnereid, mis põhjustas liiga sageli valitsuskriise. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg (Eesti 200) avas 15.
KES ME OLEME? KUST ME TULEME? ⟩ Aivar Kriiska: inimese teekond võis alata juba 500 000 – 700 000 aastat tagasi
Päevatoimetaja: Anu Viita-Neuhaus paevatoimetaja@postimees.ee, (+372) 507 3066 Saada vihje POSTIMEES TELLIJALE Aivar Kriiska: inimese teekond võis alata juba 500 000 – 700 000 aastat tagasi. Foto: www.candle4tibet.org Loe kokkuvõtet Tartu Ülikooli arheoloogia professor Aivar Kriiska räägib taskuhäälingute sarja järjekordses saates inimkonna kaugemast minevikust kõige uuemate teaduslike leidude kontekstis.
Show More
loading
Actions
Is this you?
As a journalist, you can create a free Muck Rack account to customize your profile, list your contact preferences, and upload a portfolio of your best work.Get in touch with Aimar
Contact Aimar, search articles and posts on X, monitor coverage, and track replies from one place.
Learn more about Muck Rack