Is this you? As a journalist, you can create a free Muck Rack account to customize your profile, list your contact preferences, and upload a portfolio of your best work.
Claim your profile
Articles by ERR Novaator
Birdwatcher snaps rare sighting of vulture in western Estonia
Ornithologist Tarvo Valker told the paper he spotted the bird at a coastal meadow near the Keemu birdwatching tower on the southern shore of Matsalu Bay, Lääne County, while conducting a breeding bird survey. More specifically, in Estonian the bird is known as Raisakotkas. "It seemed suspiciously large, and I managed to get it in my binoculars," Valker said, adding he documented the sighting using his smartphone's camera.
Sõidujagamisteenused paistavad autode arvu kasvatavat, mitte vastupidi
18.01.2021, 12:30 Uberi auto (Foto: Wikimedia Commons / Nickispeaki) Sõidujagamisteenusest on loodetud keskkonna- ja kliimasõbralikkust seeläbi, et ehk leidub inimesi, kes isikliku auto pidamisest selle mugava ja kättesaadava liiklemisvõimaluse kasuks loobuksid. Ameerika Ühendriikides tehtud teadusuuring tuvastas, et Uberi ja Lyfti mõju tundub tegelikult olevat hoopis vastupidine, kirjutab ERR Novaator.
Mees süstis psühhedeelseid seeni ja need läksid tema kehas kasvama
14.01.2021, 14:16 (1) Psühhedeelilise mõjuga seen Psilocybe mexicana (Foto: Wikimedia Commons / Sasata) Katse endale psühhedeelsetest seentest keedetud tõmmist veeni süstida oleks ühele Ameerika mehele äärepealt elu maksnud, kirjutavad meest aidanud arstid oma värskes raportis. Tõmmisega veenidesse jõudnud spoorid hakkasid mehe veres kasvama. Pärast kuu aega kestnud haiglaravi on mees siiski endiselt elus.
Uni oli olemas juba enne aju
12.01.2021, 11:10 Roheline hüdra (Foto: Wikimedia Commons / Frank Fox) Öösiti on inimestel kombeks magada, kuid nüüd osutab teadusuuring, et midagi magamise sarnast võtavad aeg-ajalt ette nii algelised loomad, kellel ei ole isegi aju. Taichi Itoh Jaapanist Kiushu ülikoolist ja ta kolleegid panid tähele, et mõned ained, mis ajavad inimestele une peale, evivad samalaadset toimet ka hüdradele, kirjutab ERR Novaator.
Maa pöörles 2020. aastal kiiremini kui tavaliselt
08.01.2021, 09:00 (1) Planeet Maa (Foto: Pixabay / Colin Behrens) Lõppenud aastal pöörles planeet Maa kiiremini kui kunagi viimase 50 aasta jooksul. Kui seni on teadlased maailmaajale aeg-ajalt sekundeid lisanud, siis nüüd kaalutakse esimest korda maailmaajast lisasekundi lahutamist, vahendab Live Science, kirjutab ERR Novaator. Lõppev aasta ei möödunud isegi aja jaoks päris tavapäraselt. Viimase 50 aasta võrdluses oli lõppenud aastal ühtekokku 28 rekordiliselt lühikest päeva.
Koroonaviirus võib tekitada ajukahjustusi ka ajju jõudmata
01.01.2021, 22:39 (22) (Foto: Pixabay / VSRao) Aeg-ajalt koroonaviirusega nakatumise järel nähtavate ajukahjustuste taga pole sageli mitte viirus ise, vaid nakatumisega kaasnev ränk põletikuline reaktsioon, viitab hiljuti ilmunud uuring. Tulemused põhinevad USA-s pärast koroonaviirusega nakatumist surnud 19 inimese aju lahkamisel tehtud tähelepanekutel, kirjutab ERR Novaator. Uurimisaluste vanus jäi surmahetkel 5–73 aasta vahele.
Miks peab koroonavaktsiine säilitama nii madalal temperatuuril?
21.12.2020, 11:01 (36) Koroonavaktsiin (foto: CHINE NOUVELLE / SIPA / Scanpix) Novaatori lugeja uuris, miks tuleb koroonavsktsiini hoida väga madalal temperatuuril ja miks vajavad eri vaktsiinid sedavõrd erinevaid hoiutingimusi. Pfizeri/BioNTechi vaktsiini peab säilitama –70 °C keskkonnas. Umbes sama külm on Antarktikas talvel. Seevastu Moderna vaktsiini, mis on tehtud samasugusel põhimõttel, saab hoiustada temperatuuril –20 °C.
Miks peab koroonavaktsiine säilitama nii madalatel temperatuuridel?
21.12.2020, 11:01 (29) Koroonavaktsiin (foto: CHINE NOUVELLE / SIPA / Scanpix) Novaatori lugeja uuris, miks tuleb koroonavsktsiini hoida väga madalal temperatuuril ja miks vajavad eri vaktsiinid sedavõrd erinevaid hoiutingimusi. Pfizeri/BioNTechi vaktsiini peab säilitama –70 °C keskkonnas. Umbes sama külm on Antarktikas talvel. Seevastu Moderna vaktsiini, mis on tehtud samasugusel põhimõttel, saab hoiustada temperatuuril –20 °C.
Miks koroonavaktsiinid nõuavad säilimiseks nii madalaid temperatuure?
21.12.2020, 11:01 Koroonavaktsiin (foto: CHINE NOUVELLE / SIPA / Scanpix) Novaatori lugeja uuris, miks peab koroonavsktsiini hoiustama väga madalal temperatuuril ja miks vajavad eri vaktsiinid sedavõrd erinevaid hoiutingimusi. Pfizer/BioNTechi vaktsiini peab säilitama –70 °C keskkonnas. Umbes sama külm on Antarktikas talvel. Seevastu Moderna vaktsiini, mis on tehtud sarnasel põhimõttel, saab hoiustada –20 °C. Nii kõrge on temperatuur tavalises sügavkülmas, kirjutab ERR Novaator.
Lennuvõimetuid linde oli enne inimese ajastut kordades rohkem
04.12.2020, 10:01 Lennuvõimetu lind okarito kiivi (Foto: Wikimedia Commons / Stewart Nimmo) Kui inimene ei oleks juba ammusest ajast end ümbritsevat loodust tugevalt mõjutanud, siis oleks praegu palju rohkem lennuvõimetuid linnuliike. Ferran Sayol University College Londonist ja ta kolleegid koostasid uuringu algatuseks nimekirja kõigist linnuliikidest, kes on pärast inimese mõjusat esiletõusu maakeralt kadunud. Kirja sai 581 linnuliiki, kirjutab ERR Novaator.
Koroona-antikehatestide võrdlus paljastas liiga optimistlikud lubadused
03.12.2020, 12:01 Antikehatest (foto: AP / Scanpix) Vereproovist viiruse antikehi määravate testide tundlikkus võib erineda väga suurel määral. Parima tulemuse võib anda mitme testi kombineerimine, viitab Tartu Ülikooli teadlaste uuring, kirjutab ERR Novaator. Koroonasümptomite ilmnemisel võetakse inimeselt esmalt ninaneeluproov, millega kontrollitakse viiruse olemasolu.
Vereproov võib anda vihje, kuidas haiglasse jõudnud COVID-19-haige nakkusega toime tuleb
01.12.2020, 10:02 (1) VereproovFoto: Eero Vabamägi Koroonahaigete vereproovis leiduvate signaalmolekulide alusel on võimalik saada aimu, kuidas inimese organism parasjagu nakkuse taltsutamisega toime tuleb. Signaalmolekulides võib peituda ka võti haigust raskemalt põdevate patsientide seisundi leevendamiseks, kirjutab ERR Novaator. Eestis on uurinud Covid-19 raskelt või kergelt põdenud inimeste verd koos oma kolleegidega Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson.
Kui paljud insuldi üle elanud hakkavad tervislikumalt elama?
30.11.2020, 10:00 SuitsetamineFoto: Anni Õnneleid Insuldi üleelamine muudab inimese tervisekäitumist pisut paremuse poole, ent siiski on väga suur hulk neid, kes ei muuda oma elus tegureid, mis esmase insuldini viia võisid. Näiteks ei loobuta suitsetamisest ega leita teed füüsiliselt aktiivse eluviisi juurde, nii selgus Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust, kirjutab ERR Novaator.
COVID-19-st tervenenute vereplasma ootab külmikutes õigeid patsiente
27.11.2020, 11:00 Vereplasma (Foto: Wikimedia Commons / DiverDave) Suve lõpuks õnnestus koguda teadlastel piisavalt Covid-19 läbipõdenute vereplasmat, et seda saaks hakata kasutama haigust raskelt põdevate patsientide raviks. Raviviisi eksperimentaalse iseloomu tõttu napib aga Eestis haigeid, kellel selle tõhusus proovile panna, kirjutab ERR Novaator. Piltlikult on sattunud teadlased raamatu "Nõks-22" ("Catch-22") tegelasteks.
Praeguse koroonalaine taga on välismaised viirused
26.11.2020, 11:33 (1) (Foto: Pixabay / Frauke Riether) Eesti levib praegu sedavõrd palju erinevaid SARS-Cov-2 variante, et nende genotüübiline mitmekesisus on võrreldav terve Euroopa omaga. Uut koroonaviirust toodi talve lähenedes Eestisse sisse mitmel korral ja erinevatest lähtekohtadest, nähtub värskest analüüsist, kirjutab ERR Novaator. Viiruse 250 genoomi järjestamisel saadud tulemused viitavad, et kevadel levinud viirusevariandid on ilmselt Eestist kadunud.
Immuunsüsteemi toimimine sõltub ka kella- ja aastaajast
25.11.2020, 14:53 (Foto: Pixabay, Bruno/Germany) Meie immuunsüsteemil on olemas justkui kell ja kalender, mistõttu võime muutuda nakkuste suhtes vastuvõtlikumaks just teatud kellaaegadel või aastaaegadel. Värskest Iirimaa ja Šotimaa teadlaste uuringust selgus, et valgete vereliblede hulk muutub sõltuvalt kellaajast ja aastaajast, kirjutab ERR Novaator. Valged verelibled ehk leukotsüüdid on olulised tegelased meie immuunsüsteemis, sest nemad aitavad organismi sattuvate pahalastega võidelda.
Soojemad talved toovad rohkem uppumissurmi
25.11.2020, 09:59 Pilt on illustratiivne (Foto: Pixabay / Couleur) Pehmematel talvedel võib uppumissurmade arv võrreldes tavapärasega kohati isegi viiekordistuda, selgub kümnel põhjapoolkera riigi, sh Eesti statistikal põhinevast tööst. Teadlased leidsid viimse kolmekümne aasta jooksul aset leidnud enam kui 4000 uppumissurma analüüsi põhjal, et enim esines uppumisi soojemate talvedega aastatel, kirjutab ERR Novaator.
Koroonapatsientide haiglaravi on kevadisega võrreldes palju lühem
24.11.2020, 07:39 (36) RUS 46 Illustratiivne pilt haiglavoodist (Foto: Pixabay / Silvia Tormo) Koroonaviirusega haiglaravil olemise kestus on teise laine ajal jäänud järjest lühemaks. Kui kevadel ja suvel võis nakatunu olla haiglas keskmiselt kuu ja isegi kauem, siis novembris on see aeg kahanenud alla nädalaseks, kirjutab ERR.ee. Talvel, kui esimene koroonapatsient haiglasse paigutati, hoiti teda ravil 15 päeva, ehkki ta lõpuks tundis end juba jupp aega tervena.
Koroonapatsientide haiglaravi on kevadega võrreldes palju lühem
24.11.2020, 07:39 (2) RUS 14 Illustratiivne pilt haiglavoodist (Foto: Pixabay / Silvia Tormo) Koroonaviirusega haiglaravil olemise kestus on teise laine ajal jäänud järjest lühemaks. Kui kevadel ja suvel võis nakatunu olla haiglas keskmiselt kuu ja isegi kauem, siis novembris on see langenud alla nädala, kirjutab ERR.ee. Talvel, kui esimene koroonapatsient haiglasse paigutati, hoiti teda ravil 15 päeva, ehkki ta lõpuks tundis end juba jupp aega tervena.
Sügavalt Hiina maapõuest leiti tükk Vaikse ookeani põhja
19.11.2020, 18:58 (2) Ehkki sukeldumine on vaadeldav Hiina alade all, paikneb sukeldumiskoht ise kaugemal ida pool. (Foto: Nature Geoscience / Twitter) Ravusvaheline teadlasrühm leidis Hiina maapõuest enam kui 400 kilomeetri sügavuselt jälgi muistsest merepõhjast. Tegu on Vaikse ookeani kunagise osaga, mis sukeldub ajas üha sügavamale Maa vahevöösse, kirjutab ERR Novaator.
Kui levinud SARS-CoV-2 viirus praegu Eestis ikkagi on? Värske seireuuring paljastab
19.11.2020, 10:00 (1) Koroonaviiruse testimineFoto: Argo Ingver Koroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui varem, selgub Tartu ülikooli teadlaste korraldatud seireuuringust. Peremeditsiini professori Ruth Kalda hinnangul on nakatunute arv siiski väiksem, kui võis karta terviseameti ametliku statistika põhjal, kirjutab ERR-i Novaator. Esialgsetele andmetele toetudes tuvastati 2000-inimeselise juhuvalimi seast üheksa nakatunut. Lõplikud tulemused saabuvad nädala lõpus.
Hea kõhurasv võib kergendada koroonaviiruse kulgu
17.11.2020, 10:01 (Foto: Pixabay / PublicDomainPictures) Ehkki kõrge kehamassiindeks on COVID-19 läbipõdemisel riskitegur, ei sõltu haiguse kulg ainuüksi inimese rasvaprotsendist. Oluline on hoopis elundeid ümbritseva vistseraalrasva käekäik, kirjutab ERR Novaator. Viimane võib selgitada, miks põevad naised COVID-19 läbi kergemini, selgub eestlaste osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.
Koroonaviiruse antikehad tekivad vahel tavalisest külmetusest
12.11.2020, 12:01 (1) Koroonaviirus (Foto: Pixabay / Gerd Altmann) Väikesel osal populatsioonist on koroonaviiruse vastu tekkinud antikehad nii, et inimene viirusesse SARS-CoV-2 nakatunud ei ole, selgus hiljuti avaldatud uuringust. Teadlased märgivad, et antikehad on tekkinud varasematest külmetushaigustest, mida on põhjustanud koroonaviirusega seotud viirused, kirjutab ERR Novaator. Siiski pole teada, kuivõrd kaitsev niisugune immuunsus võib olla.
Esimene "vegan"-gripivaktsiin läbis inimkatsed edukalt
10.11.2020, 13:01 (1) Illustratiivse tähendusega pilt vaktsineerimisest (Foto: Pixabay / Tumisu) Kanada ja Soome teadlased valmistasid esimese taimepõhise gripivaktsiini. Geenmuundatud tubakas valmiv vaktsiin läbis kaks kolmanda faasi kliinilist katset ning oli tõhususelt võrreldav praegu turul olevate vaktsiinidega. Tulevikus oleks võimalik uue tehnoloogia abil võimalik toota vaktsiini kiiremini ja suuremates kogustes. Võitlus gripiga on keerukas ettevõtmine.
Komeedil on jääd, mis on pehmem kui piimavaht kohvil
09.11.2020, 10:00 (1) (Foto: Wikimedia Commons / ESA, Rosetta, NAVCAM) Kosmoses leidub paljugi kummalist. Näiteks komeedil 67P/Tšurjumov-Gerassimenko leidub jääd, mis ei ole sugugi jääkõva, vaid hoopis väga pehme. Nii teatavad teadlased, kes on uurinud seda, kuidas Euroopa Kosmoseagentuuri komeedimaandur Philae aastal 2014 selle komeediga kohtus. Philae saabus komeedi juurde kosmosesondi Rosetta pardal.
Pisike nahkhiir lendas Kuramaalt Baskimaale
07.11.2020, 12:02 Pargi-nahkhiir (Foto: Wikimedia Commons / Mnolf) Üks pisike loomake, nii pisike, et võiks mahtuda isegi tikutopsi, on võtnud ette hiigelpika rännaku. See loom oli nahkhiir, täpsemalt pargi-nahkhiir. Need olendid kaaluvad vaid kuus kuni kümme grammi. Ometi on nüüd teadlastel tõendust, et üks neist on maha lennanud vähemalt 2224 kilomeetrit Lätist Hispaaniasse. Pargi-nahkhiired ongi tegelikult rändloomad.
Pandeemia suunas venekeelsed elanikud Eesti meediakanalitesse
03.11.2020, 10:03 (1) Arvuti ja InternetFoto: Argo Ingver Muukeelse elanikkonna teadlikkus koroonaviirusest kasvas kevadel tänu kohalikele meediakanalitele ja riigi tööle eestlastega võrreldavaks juba mõne nädalaga pärast eriolukorra väljakuulutamist. Kõigi haigestumise vältimiseks jagatavate soovituste järgimist raskendab venekeelsete elanike kehvem elujärg, kirjutab ERR Novaator.
Meie galaktikas võib olla sadu miljoneid eluks kõlbulikke planeete, mõni Maale ka suhteliselt lähedal
31.10.2020, 14:52 (2) Illustratiivse tähendusega pilt (Foto: Pixabay / Lumina Obscura) Meie galaktikas võib olla tervelt 300 miljonit eluks sobilike oludega planeeti, mõni neist ka meile päris lähedal, alla 30 valgusaasta. Nii väidab rahvusvaheline rühm teadlasi, toetudes kosmoseteleskoobiga Kepler kogutud andmetele, kirjutab ERR Novaator.
COVID-19 laia levikut soodustab koroonaviiruse uus vorm
29.10.2020, 10:02 (Foto: Pixabay / Miroslava Chrienova) Värske uuringu kohaselt aitab laialdaselt levinud koroonaviiruse mutatsioon kaasa selle kiirele levikule. Tegemist on olulise leiuga, et mõista koroonaviiruse arengut ja seejuures arendada tõhusamalt vaktsiini, kirjutab ERR Novaator. Mutatsioon D614G tekkis viiruse ogavalgus esmakordselt jaanuaris. Ogavalguks nimetatakse seda viiruse osa, mis asub viiruse pinnal ja mis meenutab kiirt.
Polnudki kõik teada: inimkehast leiti uus elund!
21.10.2020, 20:38 (2) Airika Harrik ERR Novaator Foto: Valstar et al., Radiotherapy and Oncology, 2020 Inimese peas paiknevad süljenäärmed, mille olemasolust polnud arstidel varem aimu. Kui varem oli teada, et inimesel eritab sülge kolm suuremat piirkonda, siis vähihaigete uuring paljastas ninaneelu tagant veel ühe suure süljenäärmekogumi, kirjutab ERR Novaator. Meditsiiniteadlased avastasid inimese peast varem märkamata jäänud süljenäärmeid meenutava moodustise.
Eesti rannikut kimbutasid pronksiajal võimsad tormid
20.10.2020, 10:02 (4) Jaan-Juhan Oidermaa ERR Novaator sügistormFoto: Andres Putting Eesti praegusest rannajoonest kilomeetrite kaugusel asuvad rannavallid nätiavad, et enam kui kolme tuhande aasta eest algas Läänemere piirkonnas suur tormide ajajärk. Uuringud võivad anda aimu, kui võimsaid laineid võib näha siinkandis tänapäeval, leiab Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson, kirjutab ERR Novaator.
Universumis on planeete, mis tunduvad Maast isegi elamiskõlblikumad
06.10.2020, 10:30 (4) Airika Harrik ERR Novaator (Foto: Pixabay / Arek Socha) Washingtoni osariigi ülikooli (WSU) teadlased leidsid väljaspool meie Päikesesüsteemi veel 24 elamiskõlblikku planeeti. Planeedid võivad eluks sobida Maast pareminigi ja osa neist tiirleb ümber Päikesest rahulikumate tähtede, kirjutab ERR Novaator. Värskes uuringus kirjeldab WSU ja Berliini tehnikaülikooli geobioloogi Dirk Schulze-Makuchi juhitud uurimisrühm erinevaid võimalikke "ülimalt elamiskõlblikke" planeete.
Lilled muudavad kliimamuutuse tõttu värvi
30.09.2020, 12:19 Airika Harrik ERR Novaator Kausikujulistel ja päikesele valla oleva õietolmuga lilledel, näiteks tulikatel, tõusis UV-pigmendi sisaldus osoonikihi hõrenedes. Pildil mürktulikas (Foto: Vikipeedia / Ivar Leidus) Maakera floora ja fauna on kliimamuutusega toimetulekuks kolinud uutesse elupaikadesse ning nihutanud isegi oma sigimisperioode.
Viikingite päritolu on arvatust palju mitmekesisem
22.09.2020, 10:02 (2) Airika Harrik ERR Novaator Illustratiivse tähendusega pilt viikingist (Foto: Pixabay / Gioele Fazzeri) Viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, näitab värske geeniuuring. Neist osa olid sarnasemad Lõuna-Euroopas ja Siberis elavate inimeste kui Skandinaavia rahvastega, kirjutab ERR Novaator. Viikingid on arvatavasti tuntud eeskätt nende kauplemise, punutud patside ja rüüsteretkede poolest.
Suitsejatel tekib sagedamini surmav ajuverejooks
18.09.2020, 10:00 (2) Airika Harrik ERR Novaator (Foto: Pixabay / Pexels) Soome kaksikute võrdlemisel tehtud uuring kinnitab, et suitsetajatel esineb sagedamini tihti surmaga lõppevat insuldivormi. Kümne aasta eest näitas 80 000 Taani, Rootsi ja Soome kaksikuga tehtud uuring, et subaraknoidne verejooks ehk SAH tekib pigem väliste mõjurite tõttu kui pärilikult, kirjutab ERR Novaator. Kaksikud sobivad hästi geenide ja välismõjude tähtsuse võrdlemiseks, sest nad jagavad kas kõiki või pooli geene.
Koroonapandeemia ajal sündis varasemast rohkem lapsi surnult
16.09.2020, 14:01 Airika Harrik ERR Novaator Illustreeriva tähendusega piltFoto: Priit Simson Kuna eriolukorra ajal polnud rasedate hoolekandeteenused alati kättesaadavad, sündis mitmel pool maailmas senisest rohkem lapsi surnult. Teadlaste sõnul peab sünnituseelne arstiabi olema rasedatele kättesaadav eriolukorrast hoolimata, kirjutab ERR Novaator. Hulk uuringuid üle maailma osutab, et alates koroonaviiruse pandeemia algusest on järsult tõusnud emaüsas surnud laste hulk.
Hiina kasutas koroonavaktsiini katsetamiseks sõdureid
15.09.2020, 10:02 Indrek Ojamets ERR Novaator Hiina rahvavabastusarmee (Foto: Wikimedia Commons) Hiina sõjaväe teadlased aitasid välja arendada koroonaviiruse vaktsiini, mis on esimesena saanud heakskiidu piiratud kasutamiseks. Siiski on jäänud selgusetuks, kas vaktsiiniuuring on läbi viidud eetilistel põhimõtetel, kirjutab ERR Novaator. Hiina rahvavabastusarmee (PLA) on maailma suurim relvajõud.
Merepõhja kaevandamine lööb vee-elustiku sassi pooleks sajandiks
05.05.2020, 09:00 Selgus, et värskete vagude alal elas puutumata merepõhjaga võrreldes mikroobe poole vähem. (Foto: Aivo Lepland / ERR Novaator) Veerand sajandit peale merepõhja kaevandustöid taastus vaid viiendik merepõhjas elavatest mikroobidest. Praegused kaevandusmeetodid võiksid seada seega ohtu terve mere ökosüsteemi, selgub Norra teadlaste uuringust, kirjutab ERR Novaator. Merepõhjast kaevandatakse väärtuslikke maavarasid nagu vask, nikkel ja koobalt.
Loodusteadlane: maailm on praegu puhtam, aga selliseks see ei jää
01.04.2020, 12:01 PuhtulaidFoto: Ilmar Saabas "Ringvaate" otsestuudios oli külas zooloog Lennart Lennuk, kes rääkis, kuidas koroonakriis on mõjunud keskkonnale. Ta tõdes, et kuigi praegu on heitkogused vähenenud ja maailm puhtam, siis selliseks olukord ei jää ning kliimamuutusi see energiatarbimise vähenemine tagasi ei keera, kirjutab ERR Novaator. Lennuk sõnas, et 2008. ja 2009. aastate majanduskriisi ajal vähenesid heitgaaside kogused samamoodi tohutult, kuna toodeti vähem.
University of Tartu offers state help tackling coronavirus
University of Tartu has offered to put its intellectual resources and infrastructure at the service of the state in order to help remedy the situation caused by the outbreak of the novel coronavirus. Vice Rector for Academic Affairs of the University of Tartu Aune Valk, acting Rector, sent a letter to Prime Minister Jüri Ratas on March 19 noting that the university is ready to offer its intellectual resources and infrastructure to the state in order to remedy the situation.
Hiinas säästab koroonakarantiin 20 korda rohkem inimelusid kui viiruse tõttu sureb
23.03.2020, 11:30 (2) Illustreerival eesmärgil: Hiina asukad naudivad avalikus paigas senisest värskemat õhku, igaks juhuks siiski maskid ees. (Foto: AFP) Hiinas on koroonaviiruse tõttu vähenenud tehastest ja sõidukitest tulev õhusaaste. Saaste vähenemine on päästnud vähemalt 77 000 inimelu, selgus Stanfordi ülikooli teadlase analüüsist, kirjutab ERR Novaator.
Tänavu sai tõelisi talvepäevi ühe käe näppudel kokku lugeda
04.03.2020, 14:51 Varesed vallatlesid lumesFoto: Andres Putting Klimaatilist talve jagus vaid neljaks päevaks, kirjutab ERR Novaator. Klimaatiline päristalv oli sellel aastal keskmisest viis korda lühem, jõudes kesta vaid neli päeva. Pikemas vaates pole tegu siiski rekordiga. Ilmateenistus nentis, et talve ja kevadtalve algusaegade määramine on pehmete talvede korral problemaatiline ja subjektiivne. Andmetöötluse huvides on talvist aastaaega siiski eristatud.
Kalaõli sisaldavad toidulisandid ei kaitse vähi eest
03.03.2020, 12:11 (2) Kalaõli sisaldavte toidulisandite nii kasulikud kui ka kahjulikud mõjud on väikesed. (Foto: Wikimedia Commons) Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad toidulisandid võivad südamehaigusi pisut vähendada, kuid eesnäärmevähki haigestumise riski võib toidulisand veidi suurendada, kirjutab ERR Novaator. Oomega-3 rasvade tarbimist on maailmas palju populariseeritud, kuna levib arvamus, et need kaitsevad meid vähi, südameataki ja -rabanduse eest.
Osoonisaaste tõttu sureb maailmas aastas üle 6000 inimese
27.02.2020, 11:01 (2) Wikimedia Commons / Paulo Barcellos Jr. Kui maailma suurimates linnades kehtestataks õhukvaliteedi kohta rangemad nõuded, aitaks see igal aastal vältida tuhandete inimeste surma, selgub värskest tööst, kirjutab ERR Novaator. Enam kui 400 linna ja enam kui 45 miljonit surmajuhtu hõlmanud rahvusvahelisest suuruuringusse andsid oma osa ka Tartu Ülikooli teadlased. Maapinnalähedane osoon on inimesele kahjulik reaktiivne gaas.
Kehaline aktiivsus ka vanemas eas aitab vaimse võimekuse languse vastu
06.02.2020, 13:15 Foto on illustreerivFoto: Argo Ingver Aju vajab vananemise edasilükkamiseks, et keha oleks füüsiliselt aktiivne. Miks see nii on, ei ole päris lõpuni selge. Kas liikumine aitab vältida aju vananemist? Või kui inimene ei ole kehaliselt aktiivne, kas siis hakkab langema ka vaimne võimekus? Kas tegu võib olla nähtusega, millele on vastus hoopis evolutsioonis? Populaarteaduslik ajakiri Scientific American püüdis neile küsimustele erinevate teadusuuringute abil vastust otsida.
Estonia leads PISA study's teamwork ranking
The most recent PISA study brought out that Estonian and Finnish 15-year-olds are ahead of their peers across Europe in terms of their ability to work in teams. Estonia leads the scoreboard with 535 points, followed by Finland with 534 points. Ranked third is Germany with 525 points, followed by Denmark and the United Kingdom with 520 and 519 points, respectively.
Show More
loading
Actions
Is this you?
As a journalist, you can create a free Muck Rack account to customize your profile, list your contact preferences, and upload a portfolio of your best work.Get in touch with ERR
Contact ERR, search articles and posts on X, monitor coverage, and track replies from one place.
Learn more about Muck Rack