Is this you? As a journalist, you can create a free Muck Rack account to customize your profile, list your contact preferences, and upload a portfolio of your best work.
Claim your profile
Articles by Tiina Kruus
Hugo Osula: Eestis on ärimees juba nagu sõimusõna
„Ettevõtlus on piin, vaev ja viletsus, aga kui oled kirglik inimene, siis on võimalus ka sealt oma rõõmud kätte saada,“ tõdeb tuntud bussiettevõtja Hugo Osula. „Bussijuhina tegin viimane kord liinitööd kolm aastat tagasi, kui sõitsin kaks päeva Harjumaa liinidel. Tahtsin näha, missugune on bussijuhi elu, kes on reisijad ja milline kogu see protsess praktikas välja näeb,“ ütleb Hugo Osula.
See tüdruk on su õde, kuid su ema ei tea
Salalapsi on maailma alati sündinud ja sünnib edaspidigi, kuid nende ilmsiks tulek on peaaegu iga kord šokk. Juhan Viiding, Elo Viiding ja pärast „Juhani evangeeliumi“ neid alati varjuna saatev Maria Liive. ILLUSTRATSIOON: | Delfi Meedia Näitleja ja lavastaja Katrin Pärn (49) sai oma isa Eino Baskiniga ametlikult tuttavaks alles noore täiskasvanuna, enne lavakooli astumist.
Kuidas pääseda kaameraga svingerite klubisse?
Uus tõsielufilm „Ööäär“ viib vaataja otse keset Tallinna ööelu – busside pesulast svingerite klubisse. Vladimir Loginovi uus film „Ööäär“ sündis sellest, kui režissöör ei saanud Ukraina sõja puhkedes ja selle kulu kohta infot ammutades enam sõba silmale. FOTO: | Delfi Meedia 20 aastat tagasi oli kino- või telekaamera nagu sünnipäevakingitus – inimene nägi kaamerat kuskil tänaval või keegi filmis teda, siis see oli nagu vau asi. Ükskord elus võib-olla juhtus niimoodi.
Hakkliha haiseb, peekon maitseb teisiti, omamaist köögivilja poes pole. Meie igapäevane toit on kehv ja kallis
Toidu kvaliteet on halvenenud sama kiiresti kui see on kallimaks muutunud. Elame kallis riigis, kuid see-eest on meil väikesed palgad. Mis tähendab, et mitmed elutähtsad asjad tulevad Eesti elanikele kätte märksa kulukamalt kui teistele eurooplastele, näiteks toit. Eesti on Euroopas viiendal kohal toidu osakaalus leibkonna kuludes. Toiduhinnad on Eestis viimase viie aasta jooksul kasvanud Eurostati andmeil umbes 50%.
„Oma aine tundmine ei ole raske. Aga kogu see muu mudru, mis õpetamisega kaasneb...“ Kirjanik Mudlumist sai õpetaja
Kirjanik Mudlumist sai tänavu sügisel Muhu põhikoolis õpetaja Luiga. Kui Mudlum sai teada, et Muhusse otsitakse väikse koormusega õpetajat, siis saatis oma CV, käis vestlusel ja nüüd töötabki koolis õpetaja Made Luiga. FOTO: | Delfi Meedia Kirjanik Mudlum (60), kes eraelus kannab Made Luiga nime, on Muhus enamvähem püsivalt elanud juba kaheksa aastat.
Taavi Teplenkov: ükski tõus ei saa igavesti kesta. Tuleks nautida seda, mis praegu on
Draamateatri nõutumaid näitlejaid Taavi Teplenkov seisab oma tõe eest viimse veretilgani, olgu teatritöös või muidu elus. Teda ennast kui vaatajat puhas meelelahutus enam ei köida, aga tegelikult publik vajab komöödiat, ütleb Taavi Teplenkov. FOTO: | Delfi Meedia Aga miks ta ei peaks? Taavil (51) on asjadest selge oma nägemus ja tema nõudlikkuse-latt püsib kõrgel, nii et parima lahenduse saavutamise nimel või nii, nagu tema meelest õige, tuleb lihtsalt teha.
Epp Petrone: maaelu on luksus. Linnas elades kulub märksa vähem raha
Maailmas palju ringi rännanud ja korduvalt kodu vahetanud Epp Petrone loodab, et on leidnud hingerahu väikeses Võrumaa külas. „Maal on hea ja ma saan siin oma maailma kasvatada,“ põhjendab Epp oma valdusi tutvustades. „Olen siia viinapuud kasvama pannud ja kallim elab piisavalt lähedal.“ FOTO: | Delfi Meedia Epp (52) elab nüüd Kõrgepalu külas Võrumaal. Sel soojal suvelõpupäeval, kui sinna jõuame, võõpavad ehitajad väikest savimaja parajasti valgeks.
Reet Aus vahetas nime. „Ilmselgelt oli ema soov mulle tegelikult Margaret nimeks panna“
Moekunstnik Reet Aus ütleb, et tal on käes elu parim aeg. Peale kõige muu on ka parim aeg nime vahetada. „Pean tunnistama, et ma ei ole ennast kunagi varem nii hästi tundnud kui nüüd, 52aastasena,“ tunnistab moelooja, kes vahetas ametlikult oma eesnime. FOTO: | Delfi Meedia Reet Aus (52) teeb ja jõuab. Oma moeäri ajamise ning kunstiakadeemias teaduriks olemise kõrvalt võttis ta äsja enda õlule veel ühe kohustuse, kui ta valiti Eesti disainerite liidu presidendiks.
TEATRIHOOAJA ÜLEVAADE | Suurteatrid naudivad publiku tormijooksu, pisemad pusivad põneva mängukava kallal
Neil, kes armutus piletijahis osaleda ei taha, tasubki pöörata pilk väiksemate teatrite huvitavatele ideedele. Äsja alanud teatrihooaja klassikarõhk on ilmselgelt Anton Hansen Tammsaarel, kelle suurromaan „Tõde ja õigus“ tähistab tänavu 100 aasta juubelit. „Tõde ja õigus“ on ette võetud kahes teatris (Draamateatris ja Rakvere teatris) ning tema teine tähtteos „Kõrboja peremees“ VAT Teatris.
SUUR FOTOLUGU | Kas tunned ära? Tallinn oli 35 aastat tagasi hall, vaene ja räpane
Räämas majad ja auklikud tänavad, mornid inimesed, tühjad poeriiulid ja pikad bensiinisabad. Milliseks on Tallinna tänavapilt muutunud 35-aastase iseseisva riigi jooksul? 1980. aastal Tallinna tekkinud moodsad kaheksanurksed kioskid on meie linnapildist ammu kadunud. Kunagi müüdi seal kõike - nõuka-ajal rublade, vahepeal ka Soome markade ning lõpuks Eesti kroonide eest. FOTO: | Õhtuleht Mõned 1991. aasta augustipäevad tõid tagasi Eesti vabariigi iseseisvuse ja panid aluse uuele elule.
„Ükskord me võidame niikuinii!“ hüüdis Heinz Valk. See võit tuligi
20. augustil 1991 täitus lubadus, mille Heinz Valk oli Tallinna lauluväljaku kaare all välja hüüdnud 11. septembril 1988. Eesti sai taas vabaks ja iseseisvaks. Kevadel 90. sünnipäeva tähistanud Heinz Valk on kahtlemata üks Eesti taasiseseisvumise võtmekujusid. Kuigi hariduselt ja hingelt kunstnik, on Valk kogu elu olnud ühiskondlikult äärmiselt aktiivne tegelane ja nii oli igati loomulik, et ta sukeldus ülepeakaela ka 1980ndate lõpu ja 1990ndate alguse ajalooliste muutuste pöörisesse.
Monika Tamla: kui töö on muutunud rutiiniks ja silm ei sära, siis on aeg lahkuda
Monika Tamla edastas 2000-ndatel saatejuhina ETV vaatajatele päeva tähtsamaid uudiseid. Mida teeb ta nüüd? Monika Tamla tunnistab, et vaatab telerist uudiseid väga harva, sest saab uudised päeva jooksul varem kätte. „Lisaks tean võib-olla liiga palju telgitagustest ja taustatööst,“ pakub ta veel põhjuseks. FOTO: | Delfi Meedia Monika Tamla (54) on kadunud ETV ekraanilt, kuid kindlasti mitte paljude vaatajate südamest.
Ärge seda kodus järele tehke! Tartu kuulsusrikka ühikatoa pöörased päevad
Pea igas pikema ajalooga ühiselamus on teada legendaarseid tube, mille elanikud või seal toimunu on igaveseks raiutud ajaloo annaalidesse. Elu toas nr 215 Tartus Pälsoni 23 ühiselamus meenutavad selle kunagised elanikud Marti Aavik ja Martin Arpo. Tartu kuulsaimad ühiselamud on Pälsoni 23 ehk vana Pälsoni ning Pälsoni 14 ehk uue Pälsoni hoone, kus on eri aegadel elanud märkimisväärne osa Eesti humanitaarintelligentsist.
Christopher Kuut: ütleksin isale, et tee ainult muusikat, ära tegele muuga
Uku ainus järeltulija, poeg Christopher Hipp Kuut tunnistab, et palju mälestusi tal oma isast ei ole. „Sellest on nüüd peaaegu 20 aastat möödas, kui ma päriselt temaga aega veetsin, nii et kõik, mis ma mäletan, on ilmselt kuidagi juba ajast moonutatud ja nostalgilisest pilgust kantud.“ Christopher oli kuue-seitsmeaastane, kui tema vanemad Uku ja Katri lahku läksid.
„Pähe istuda neile ei saa.“ Lavakooli uus lend hakkab näitama, mis puust nad tehtud on
Rohkem naisi teatrisse, püsiv rahastus väiketeatritele, vähem igavat teatrit - lavakooli värske lend räägib, mida nad elult ootavad.
Tahan, vaatan Malmstenit, tahan, vahin telefoni
Kiirtoit, nutikellad ja -telefonid ning kasvatamatu publik – viisakas vaataja võitleb teatri- või kinoelamuse nimel seitsmepäise lohega. „Kinopileti ostmine on minu jaoks muutunud tõsiseks uurimistööks,“ tunnistab filmihuviline Anneli. „Vaatan saaliplaanilt kohti valides, et need oleksid võimalikult kaugel juba hõivatud kohtadest.
Tiina Tauraite: naistena peame tundma enda väärtust ka siis, kui me pole enam viljakad
Tiina Tauraite tähistas sel nädalal 50. sünnipäeva. Sel puhul tegi ta endale kingi, mis ka kink on – Tiina mängib peaosa lavastuses, mille teksti kirjutas ta ise. Tiina Tauraite tähistab esimest juubelit, mängides lavastuses, mille aluseks oleva näidendi „Bens või diisel“ kirjutas ta ise. FOTO: | Delfi Meedia Tiina Tauraite seisab Salme keskuse Vabal Laval stiilses kreemikas pükskostüümis, kontsad all, lokid lehvimas, veenev nagu alati.
Metsosopran Monika-Evelin Liiv: kas uut Estoniat on vaja välislauljate esinemispaigaks?
Monika-Evelin Liiv teatas juba 14-aastaselt, et tahab saada ooperilauljaks. Ja saigi. FOTO: Tiit Blaat| Delfi Meedia
Lavastaja Kaili Viidas: mul on häbi eestlaste pärast, et oleme nii kurjad
Pärnu Endla teatri lavastaja Kaili Viidas lööb rekordeid. Vaevalt et leidub teist lavastajat, kellele algav suvi toob kaasa kolm esietendust. Kaili Viidase süles olev kass on uudishimulik kontvõõras, kes keset pildistamist hiilis jõeäärsest majast Kaili külje alla ja ronis lõpuks sülle. FOTO: „See lihtsalt juhtus niimoodi – inimene teeb oma plaanid ja siis jumal naerab,“ nendib Kaili Viidas (42), kellega kohtume pingelisest graafikust välja pitsitatud hommikutundidel Pärnu teatri kohvikus.
Laurits Muru: näitleja ülesanne on käia ebamugavates kohtades
Laurits oskab mitut pilli, aga saksofon on tema lemmik. FOTO: Kiur Kaasik| Delfi Meedia Lava ilmselgelt armastab Lauritsat. Kuidas muidu saakski mõjuda 188 cm pikkust, tähelepanuväärne füüsiline vorm ja liikuvus. Ta võiks olla modell. Teatris lõuend, mille peale hõlbus kanda mis tahes näitlejatöö, esimesest armastajast võika pahalaseni. Aga muidugi ei piisa enda laval maksma panekuks ainult välisest.
„Vaatasin: ohoo, linane jakk. Ja siis lugesin sildilt, et oi, seda toodet ei tohigi puhastada!“ Moelooja Piret Ilves räägib oma kannapöördest
Piret Ilvest teadsime veel mõni aasta tagasi kui edukat moekunstnikku, kelle stiilsed minimalistlikud rõivad olid kaugelt äratuntavad ja moehuviliste seas hinnas. 2015. aastal pälvis ta oma loomingu eest Kuldnõela – kõrgeima tunnustuse, mis Eestis moe alal võimalik saada. 11 aastat hiljem ei mõtle Piret välja uusi lõikeid ega loo šikke rõivakollektsioone, vaid suisa vastupidi.
Jüri Pihel: „Ei ole üksi ükski maa“ on mu ainus eetrikeelu saanud lugu
„See lugu oli esimene pääsuke, esimene selgelt poliitilise sõnumiga lugu,“ räägib laulu „Ei ole üksi ükski maa“ 1987. aasta video režissöör Jüri Pihel loo esmaettekandest. „Ei ole üksi ükski maa“ video esiettekanne pidi olema saates „Noortestuudio pärastlõuna“. Pildil saate meeskond Alo Mattiisen, Ivar Vigla, Jüri Pihel ja Vahur Kersna FOTO: See oli ülihuvitav aeg, kui vana kukkus tasapisi kokku ja uut ei olnud veel tulnud.
„Ei ole üksi ükski maa“ sõnade autor Jüri Leesment: kõigil jäi suu lahti, sest lugu oli tõesti võimas
„See oli minu jaoks kõige tähtsam lugu. Pärast seda tulid viis isamaalist laulu,“ meenutab „Ei ole üksi ükski maa“ sõnade autor Jüri Leesment laulu sündi. „Alo surm oli minu jaoks väga ränk. Ta oli minu parim sõber. Alles teises järjekorras tuli laulude koostöö,“ räägib luuletaja Jüri Leesment. FOTO: | Delfi Meedia 22. aprillil on helilooja Alo Mattiiseni 65. aastapäev, mille puhul ilmub tema mälestuseks uus video ikoonilise looga „Ei ole üksi ükski maa“.
Eva Luigas: mul on olnud elus väga sügavaid auke, aga suunurgad tuleb ülespidi hoida. Kasvõi vägisi
Niipea kui maailm hakkab astuma kukesamme kevade poole, võtab aiahuviliste teadvuses kindla koha sisse üks nimi. Luigas. Eva Luigas. Aiapidamine ja muugi elu olgu tore ja värviline. Nii nagu tomatidki Eva Luigase kasvuhoones FOTO: „Vaata, et sa seda sõna – guru – ei korda! Pean oma õpetajaid endast ikkagi tunduvalt targemaks!“ nähvab Eva, kui ettevaatamatult talle glamuurse nimetusega lähenen. Olgu nii.
Mari-Liis Lill: mina ei ole teismelisena sattunud suure vanusevahega ebatervesse suhtesse
Mari-Liis Lill küsib oma uues Noorsooteatri lavastuses, miks kõrvaltvaatajad vaikivad, kui näevad sobimatuid suhteid. „Minul oli see luksus, et suhtlesin paljude inimestega ja sain infot.
Ita Ever astub veel kord lavale, kuid nüüd kolleegide silmade läbi
Ita Ever astub üle aastate taas Draamateatri lavale – aastakümneid toiminud sõpruskonna liikmena uues lavastuses. Lavastaja Hendrik Toompere jr on mõelnud, mida Ita Ever ise võiks uuest lavaloost arvata, ja jõudnud järeldusele, et Ever oleks heaks kiitnud selle, et näidendi teemaks on sõpruskond, mitte tema üksi. Pildil Ever 2016. aastal oma 85. sünnipäeva eel FOTO: | Delfi Meedia Ita Everi (1931–2023) 95. sünniaastapäeval, 1.
Hans H. Luik 65 | Meediamees, kes ei väsi üllatamast
20. märtsil 65-aastaseks saav Hans H. Luik on laia haardega ettevõtja, kes on hingelt jäänud ajakirjanikuks. Hans H. Luigel on tohutu eelis, mida nooremal seltskonnal ei ole: tal on akumuleeritud kogemus ja väga hea meediatunnetus, tunnustab oma kolleegi Äripäeva juht Igor Rõtov.
Tavalisena tunduv seljavalu viis jahmatava diagnoosini. Eestisse kolinud Borissi lugu
Eestisse tööle tulles ei osanud ukrainlane Boriss Tanasiitšuk ettegi kujutada, et mõni aasta hiljem seisab ta silmitsi ränga haigusega. „Eesti on minu jaoks teinud nii palju,“ on Boriss oma uuele kodumaale tänulik. FOTO: | Delfi Meedia Boriss Tanasiitšuk on pesuehtne ukrainlane, kes venekeelses vestluses aeg-ajalt isegi sõnadega kimpu jääb. Ta on pärit Lääne-Ukrainast, maalilisest Kamjanets-Podilskõi linnast, mida läbis ammusel ajal tähtis kaubatee.
KAANELUGU | Lauren Villmann eelmisest suhtest: ma ei näinud oma tulevikus kuidagi ette, et ma defineeriks end kellegi pluss ühena
„Mida rohkem sul on elukogemust, seda rohkem sa ka usaldad intuitsiooni,“ tõdeb Lauren. FOTO: | Delfi Meedia, Krõõt Tarkmeel „Mulle meeldib väga avalikult esineda ja võib tunduda, et ma ei ole arg inimene. Iga lihas, mida sa treenid, muudab su enesekindlamaks, ükskõik mis alal. Aga tuleb ette ka elukogemusi, mis toovad kaasa palju ebakindlust,“ ütleb sisulooja Lauren Villmann (30). Elu on triivinud ta nüüdseks paika. Suur osa selles on uuel kaaslasel Laureni kõrval.
Noorte migrantide käekäiku uurinud Terje Toomistu: Eesti on elamiseks väga kallis riik. Ja kui lisandub sõjaärevus...
Seejärel tulid doktoriväitekiri Indoneesia transnaistest waria’dest. Sellele järgnes ootamatu rahastus, mille tõttu sai Terje teadustöö hoopis uue suuna: ta hakkas uurima noorte eestlaste rändekogemust ja diasporaad. „Riigi huvi peaks olema tagada Eestis võimalikult mõnus elukeskkond, kuhu sa tahad oma pere luua.
Sibulatee galeristid: inimesed sõidavad kuhu tahes, et sääskede ja vihma käes, palavusest minestades teatrit näha. Miks siis mitte kunsti?
Raul Oreškin ja Kaili Kask kolisid Varnjasse esialgu üheks talveks, et vaadata, mis edasi saab – paljudele küsimustele ei olegi veel selget vastust. FOTO: Argo Ingver| Delfi Meedia
Sibulatee galeristid: inimesed sõidavad kuhu tahes, et sääskede ja vihma käes, külmetades ja palavusest minestades teatrit näha. Miks siis mitte kunsti?
Raul Oreškin ja Kaili Kask kolisid Varnjasse esialgu üheks talveks, et vaadata, mis edasi saab – paljudele küsimustele ei olegi veel selget vastust. FOTO: Argo Ingver| Delfi Meedia
„Piparkoogimaania“ on kunstinäitus ja osalejatelt eeldatakse kunstiharidust
Piret Veigel on väga tõenäoliselt Eesti tuntuim piparkoogiteadlane. Piperatoloog, nagu ta ise ütleb. Tänavuseks näituseks lõid Piret Veigel ja Pia Inger Sepman Sandro Botticelli maali „Veenuse sünd“ piparkoogikoopia. FOTO: | Delfi Meedia Eesti pühadekultuuri on piparkook ennast sisse söönud ja just kodus küpsetatuna, et jätkata traditsioone ning tekitada tubadesse vastupandamatu magus vürtsilõhn.
Saara Nüganen: minult on küsitud, kuidas ma vastu pean. Vastan, et ma vaatan oma isa
Teatridünastia esindaja Saara Nüganen otsib oma tõde ja õigust teatris ja elus. „Olen valinud olla rõõmus, sest ma ei viitsi negatiivsust kasvatada. Mu ema ütleb, et olen laisk, aga minu laiskus on mulle elus palju kasuks tulnud ja enam ma seda ei häbene,“ ütleb Saara Nüganen. FOTO: | Delfi Meedia Saara Nüganen (33) elab sel sügistalvel oma elu pöörasemaid aegu, keereldes lõpmatul karussellil. Ta veedab osa nädalast näitlejana Pärnus.
„Mind kõnetab see, mis inimestest maha jääb - kasvõi pudipadi taskupõhjast.“ Eesti esimese naiskunstniku preemia pälvis Anna Mari Liivrand
Eesti suurima (25 000 eurot) ja uusima naiskunstnike stipendiumi pälvis skulptor ja installatsioonikunstnik Anna Mari Liivrand. Anna Mari Liivrand näitab oma ateljees ette aarded. Lutheri kvartali varemetest kogutud grafitiga klaasitükid. Hambaarsti juurest kaasa saadud tarkusehammas, puhkamas punakuldsel siidpadjal. Kohev kollektsioon isiklikke ripsmekarvu ja karpi peidetud sapikivid.
Imre Sooäär. Muusik, kes tahtis muuta maailma paremaks
„Muusikal on imeline võime ajule kõigist muudest tegemistest ja mõtetest puhkust anda,“ on Imre Sooäär öelnud. 56-aastasena lahkunud ettevõtja ja poliitik oligi oma elus kõige rohkem õppinud muusikat. Riigikogu viie koosseisu liige ja Pädaste mõisa omanik Imre Sooäär on meenutanud, et tema muusikahuvi sai alguse lapsepõlves kapist avastatud väikesest akordionist (mis oli õigupoolest tema näärikingiks mõeldud), millega ta ühe päevaga õppis iseseisvalt selgeks ka ühe loo.
Kersti Heinloo: kui oled nähtamatu keskealine naine, võid teha mida iganes. Oled lindprii
„Kui meil ei ole eesti kultuuri, on see maalapp lihtsalt üks suur relvade laoplats,“ hoiatab Draamateatri näitleja Kersti Heinloo. Majanduslikult? Palka saab vähe jah. Samas tekitab kultuurivaldkonna pidev kärpimine minus küsimuse, mis on üldse Eesti? Kui meil ei ole oma kultuuri, oma kirjandust, oma muusikuid, oma näitlejaid, oma maalikunstnikke ja filmitegijaid, meil ei ole disainereid, arhitekte, kui meil ei ole Eesti kultuuri, siis on see maalapp lihtsalt üks suur relvade laoplats.
Megakontsertide korraldaja Eva Palm: istume siin otsekui pilkases pimeduses, aga võimalusi oleks palju rohkemaks
Kontserdikorraldaja Eva Palm võib olla ühtaegu ülirahul ja surmväsinud. Tema oli üks neist, tänu kellele oli meil tänavu erakordne muusikasuvi, mida palistas uskumatu arv maailmanimede kontserte. Vaevalt oleks 26 aastat tagasi reisibüroos töötanud Eva Palm (59) osanud ette kujutada, et veerand sajandit hiljem on tema igapäevane leib Live Nationis popmuusika megatähtede kontsertide korraldamine.
Megakontsertide korraldaja Eva Palm: sellist enneolematut aastat enam ei tule. Vähemalt mitte niipea
Kontserdikorraldaja Eva Palm võib olla ühtaegu ülirahul ja surmväsinud. Tema oli üks neist, tänu kellele oli meil tänavu erakordne muusikasuvi, mida palistas uskumatu arv maailmanimede kontserte. Vaevalt oleks 26 aastat tagasi reisibüroos töötanud Eva Palm (59) osanud ette kujutada, et veerand sajandit hiljem on tema igapäevane leib Live Nationis popmuusika megatähtede kontsertide korraldamine.
Ugala juht Heigo Teder: oleme alustanud Eesti kultuurimaastikul sellist võidujooksu, et kogu aeg peab uusi asju peale tekitama
Eestis on kultuur veel napilt, kuid siiski kõigile kättesaadav, usub värske teatrijuht. FOTO: Argo Ingver | Delfi Meedia
Tiina Ristimets: kuuldavasti on koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjas endiselt veel „Meelis“
Täishinnaga raamatuid on üha raskem müüa ning kirjastaja ja autori jaoks pole majanduslikult lihtsalt mõtet teha raamatuid ainult allahindlusteks, tunnistab Tiina Ristimets. FOTO: Stina Kase | Delfi Meedia
46aastaselt kolmandat korda emaks saanud Kaire: kui elu antakse, siis soovin seda hoida
Supermodell Carmen Kass, poliitik Keit Pentus-Rosimannus, telereporter Eda-Liis Kann, rääkimata poliitik Mailis Repsist... Need on vaid mõned tuntud naised, kes on emaks saanud pärast 40. eluaasta täitumist, kas siis esimest korda või mitmendat last sünnitades. Taasavaldame esmakordselt septembrikuus Eesti Naise veebis ilmunud loo (originaalis oktoobrikuu ajakirjas). Kui põlvkond tagasi oli 40.
RINGKÄIK UUES TEATRIMAJAS | Anne Reemann ja Piret Kalda: uues Linnateatris on kõik parem kui enne!
Mis peitub Linnateatri uues majas? Võtsime sappa teatrilegend Marje Metsurile, kelle endised kolleegid Anne Reemann ja Piret Kalda teatrimajja ekskursioonile viisid. Linnateater pidi ootama 60 aastat, et jõuda sellesse tähelepanuväärsesse majja, mille uksed täna pidulikult lahti tehakse. Uus vägev teatritaru sisaldab kõike, mida heaks teatritegemiseks tarvis: kuut saali, uhket hooviala, kus saab samuti etendusi anda, garderoobe, grimmitube ja palju muud. Võrreldes 1966.
Anne Reemann ja Piret Kalda: uues Linnateatris on kõik parem kui enne!
Mis peitub Linnateatri uues majas? Võtsime sappa teatrilegend Marje Metsurile, kelle endised kolleegid Anne Reemann ja Piret Kalda teatrimajja ekskursioonile viisid. Linnateater pidi ootama 60 aastat, et jõuda sellesse tähelepanuväärsesse majja, mille uksed täna pidulikult lahti tehakse. Uus vägev teatritaru sisaldab kõike, mida heaks teatritegemiseks tarvis: kuut saali, uhket hooviala, kus saab samuti etendusi anda, garderoobe, grimmitube ja palju muud. Võrreldes 1966.
„40ndates on sul kindel seljatagune, stabiilsus ja elukogemus.“ Sünnitusmajja saabuvad üha vanemad naised
Supermodell Carmen Kass, poliitik Keit Pentus-Rosimannus, telereporter Eda-Liis Kann, rääkimata poliitik Mailis Repsist... Need on vaid mõned tuntud naised, kes on emaks saanud pärast 40. eluaasta täitumist, kas siis esimest korda või mitmendat last sünnitades. Kui põlvkond tagasi oli 40. eluaasta lävele jõudnud ema erandlik, siis nüüd on hilissünnitajate vanusepiir nihkunud veel kümnendi võrra ja sünnitusmajja saabuvad üha sagedamini ka viiekümnesed emad.
Teetöölistest said ahv, jänes ja konn. Sander Joon leiab inspiratsiooni isegi maanteeaugust!
Eesti tunnustatumaid režissööre Sander Joon esitleb 26. septembril Osaka Expol uut filmi „3 kuroko’t“. Projekti arendas ta Jaapanis toimunud residentuuris ning selles põimuvad eesti ja jaapani kultuur. „Minu filmi peategelaste kujundus on inspireeritud ühest Jaapani liiklusmärgist, millel on kurva näo ja sügavate tumedate silmadega jooksev poiss (tobidashi boya). Märk hoiatab, et lapsed võivad teele joosta.
Show More
loading
Actions
Is this you?
As a journalist, you can create a free Muck Rack account to customize your profile, list your contact preferences, and upload a portfolio of your best work.Get in touch with Tiina
Contact Tiina, search articles and posts on X, monitor coverage, and track replies from one place.
Learn more about Muck Rack